Liiklussüüteod

mõistetud karistuse

KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada L.T-le mõistetud 8 kuu 24 päeva pikkune vangistus 264 (kakssada kuuskümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu L.T süüdistatakse KarS § 424 selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 15.06.2015 kella 17.27 paiku juhtis Tartumaal Võnnu vallas Mellistes, kohvik Käbitare juures sõiduautot Toyota Corolla reg. märgiga XXXX, olles alkoholijoobes. L.T poolt väljahingatavas õhus fikseeriti tõendusliku alkomeetri mõõtetulemusena 1,02 mg/l. Sellega L.T rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 65 lg 2 liita mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu poolt 05.06.2015. a mõistetud karistus 2 kuud 27 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha L.T-le mõistetavast karistusest eelvangistuses viibitud aeg 15.06-17.06.2015, kokku 3 päeva. L.T-le mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud 24 päeva vangistust, mis asendada KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel 264 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

L.T on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgmima järgmisi KarS § 75 lg-st 2 tulenevaid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis. L.T-le määratud lisakohustuse - kohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldus sotsiaalprogrammis – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sellisel juhul tuleb L.T 1 aasta jooksul ära teha 234 tundi üldkasulikku tööd. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.T süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 240 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a 430 eurot). Kokku on menetluskulud seega 885 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.T on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooskul. Kohus leiab, et L.T taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. L.T töötab, teenides kuus keskmiselt XXX eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja elamiseks vajalikke vahendeid, tuleb L.T anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.