Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 29.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-8887/6
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1421

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-8887

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-8887 (15230200857)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk Kriminaalasi

Imbi Kangur-Popova Dmitri Sorokini süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses

Prokurör

Rainer Amur

Süüdistatav

Dmitri Sorokin

Kaitsja

Ik: 38612270340, määratlemata kodakondsusega, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.09.2015, vahistatud Harju Maakohtu 26.09.2015 määrusega, asukoht: Vangla. Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, kaks kehtivat karistust:

1.Harju Maakohtu 24.04.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 6 kuud ja 11 päeva,

2.Harju Maakohtu 14.05.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat 8 kuud, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 6 kuud ja 27 päeva ning vangistus 2 aastat ja 1 kuu jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata ühes kohustusega mitte tarvitada narkootikume Karistatud väärtegude toimepanemise eest, kaks kehtivat karistust Advokaat Leelo Viil

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

9.Dmitri Sorokinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 504 (viissada neli) eurot; - joobe tuvastamise kulu 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 1482 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Dmitri Sorokin, 1-15-8887, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Sorokinile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Süüdistusakti kohaselt on Dmitri Sorokin ́ile esitatud süüdistus selles, et tema juhtis tahtlikult 07.07.2015 kell 16.40 ajal Tallinnas Kalevipoja 11 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund fentanüülist, kokaiinist, alprasolaamist ja zolpideemist). Samuti Dmitri Sorokin ́it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 29.08.2015 kella 15.50 ajal Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund fentanüülist, metadoonist, midasolaamist ja alprasolaamist). Samuti Dmitri Sorokin ́it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 31.08.2015 kella 15.55 ajal Tallinnas Kopli tänaval ja Paavli tänaval mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund fentanüülist, metadoonist, kokaiinist ja alprasolaamist), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Dmitri Sorokin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rainer Amur, süüdistatava Dmitri Sorokin ja tema kaitsja Leelo Viil vahel järgnev kokkulepe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 /kaheksa/ kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 14.05.2013 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 2 /kaks/ aastat 1 /üks/ kuu võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 /kaks/ aastat 9 /üheksa/ kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 25.09.2015 karistusaja hulka. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Dmitri Sorokin ́ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks. Kohus, tutvunud kohtule üle antud kokkuleppe, lisatõendite ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 65 lg-st 2; § 74 lg 5; § 50 lg 1 p 1; § 55 lg 1, LS § 127 asub kohus seisukohale, et Dmitri Sorokin kuulub

temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, joobe tuvastamise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava Dmitri Sorokini ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole, millest saab järeldada, et tal alaline sissetulek puudub. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seega ei olnud tegemist juhusliku süüteoga. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.