Võlgnik: Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel; registrikood 12394961), likvideerija H T (isikukood xxx, elukoht xxx), juhatuse liige kuni 27.12.2023. a M P (isikukood xxx, e-post xxx) Ajutine haldur: vandeadvokaat Kersti Kägi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ; Maakri 23a, 10145 Tallinn, e-post [email protected]). 21. november 2024. a.
Resolutsioon
1.Lõpetada Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Likvideerida Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel; registrikood 12394961) ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Kersti Kägile.
3.Vabastada ajutine haldur Kersti Kägi pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.
Määrata Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks H T (isikukood xxx, elukoht xxx).
5.Määrata Kersti Kägile ajutise halduri tasu 2 625,50 eurot (sh käibemaks 478,50 eurot).
6.Välja mõista Aptitude Invest OÜ-lt (likvideerimisel) ajutise halduri tasu summas 2 625,50 eurot (sh käibemaks) Kersti Kägi kasuks. Väljamakse teostada Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank.
7.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 1 000,40 eurot (sh käibemaks 180,40 eurot) Kersti Kägi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnikul 19.09.2024. a seisuga nõuded võlausaldajate ees kogusummas 142 588,84 eurot. Võlgniku vara ei kata kohustusi (võlgniku pangakontol on 4,50 eurot, konto on blokeeritud) ja võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt (võlgnikul puudub majanduslik tegevus) ei ole eelnimetatud suutmatus ajutine. Võlgnik palub algatada Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus, lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, ja lugeda võlgnik lõpetatuks. 16.10.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kersti Kägi. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
2.PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 133 121,49 eurot, likviidne vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2016. aastal, mil võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi ja võlgnik lõpetas majandustegevuse. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus.
4.Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse 2(4)
liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et H T, M P ja C M A on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi.
5.Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud vähemalt alates 14.01.2021. a. Majandusaastaaruanded on registripidajale esitamata alates 2015. majandusaastast. Kohus on seisukohal, et H T, M P ja C M A on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
6.Ajutisel halduril puudub võimalus anda oma täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna võlgniku likvideerija H T ja juhatuse liige (kuni 27.12.2023. a) M P on rikkunud PankrS § 22 lg 3 (pearaamatu ja ostudokumentide esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga) sätestatud kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tuvastada täpset põhjust võlgniku maksejõuetuse kohta. Maksejõuetuse põhjus on seega ajutises menetluses tuvastatu põhjal muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
7.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise hetkeks tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9.PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
10.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
3(4)
11.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 625,50 eurot (sh käibemaks 478,50 eurot).
12.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 2 625,50 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kersti Kägi kasuks.
13.Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab võlgnikult ajutise halduri kasuks välja 2 625,50 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 145,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 000,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.