Liiklussüüteod

RESOLUTSIOON

Viru Maakohus 07. detsember 2015.a, Jõhvi kohtumaja 1-15-9796 (15233001515) Larissa Prokopenko D.H ́i süüdistuses KarS § 424 järgi, kiirmenetluses käskmenetluse korras D.H, isikukood XXX, EV kodakondsus, emakeel – vene keel, elukoht xxx Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.11.2015 Juhindudes KrMS 251 lg 1, § 253 lg 1, § 254, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, kohus

O T S U S T A S:

Tunnistada D.H süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui D.H ei pane toime 18-kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 07.12.2015. KarS § 50 lg 1 alusel kohaldada D.H ́i suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel D.H on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest oovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.H ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 292,50 eurot sundraha, 144 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses. Menetluskulud summas 436,50 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700086378 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud D.H ́ile selles, et tema juhtis xxx Mootorsõiduki juhil D.H ́il tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 1,26+/0,12 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,14 mg. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani D.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. 20.11.2015.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkin asja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada D.H süüdi KarS § 424 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o. summas 1000 eurot. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui D.H ei pane toime 18-kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel mõista lsakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et D.H süü KarS § 424 järgi on tõendatud indikaatorivahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki teisaldamise aktiga, tunnistajate V. Rand ja N. Ruzanova ülekuulamiste protokolliga, kahtlustatava ülekuulamise protokolliga. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süü suurust, toimepandud süüteo iseloomu, kahtlustatava isikut ja karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 256-5 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik