Liiklussüüteod

1-15-10074

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-; töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks) ning KarS § 75 lõige 2 punktides 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja algust H.B arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning alustada käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on H.B kohustatud loovutama oma juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista H.B-lt Eesti Vabariigi kasuks 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot 36 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 585 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel märata, et H.B tasub menetluskulud - 675,36 eurot ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks 225,12 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 xxx Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses ettenähtud tähtajaks tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kui ei peeta kinni tasumise korrast või tähtaegadest, täidetakse otsus tasumata menetluskulu osas kohe ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või ku süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse H.B selles, et tema juhtis tahtlikult 26.11.2015. a. kella 12.25 paiku Põlva maakonnas Põlva linnas Kuuse tänaval suunaga Jaama tänava poole sõidukit Renault Clio (registreerimismärgiga xxxxxx) joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,28 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12, lugeda lõplikuks tulemiks 1,16 mg/l. H.B rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

2(3)

1-15-10074

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega süüdistatakse H.B mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatava H.B , kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa ning abiprokuröri Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on H.B-le mõistetavaks põhikaristuseks KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 74 lõike 1 alusel 1-aastase katseaja kestel. Lisakaristusena tuleb H.B-lt KarS § 50 lõike 1 punkti 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 585 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 90,36 (42,36+24+24; tl 27, 32) eurot. Seega on menetluskulud kokku 675,36 (585+90,36) eurot. Kuna süüdistatav on noor ja töövõimeline inimene, siis tuleb menetluskulud temalt riigi kasuks välja mõista täielikult. Arvestades asjaolu, et süüdistatava igakuisest sissetulekust (töötasust) ei piisa, et tasuda menetluskulud korraga ja kanda oma igakuised hädavajalikke kulutusi ning muu vara tal puudub, siis leiab maakohus, et otstarbekas on määrata KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tema menetluskulude tasumine ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.