Liiklussüüteod

Kaitsjatasud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700054876 ja selgitus: „R.F, 1-15-1423, menetluskulud“.

3.4

Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 26. novembril 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

usutavaks, et jalgade amputeerimise ja ebasobiva jalaproteesi tõttu võis süüdistataval olla raskusi liikumise ning tasakaalu hoidmisega. Samuti, arvestades tunnistaja A.V. ütlusi, ei ole välistatud, et alkoholilõhn, mida V.T. ja teised kiirabitöötajad tundsid, võis muuhulgas tulla ka süüdistatava viinaga steriliseeritud parema käe haavast, mille ta oli sama päeva hommikul kukkumise tagajärjel saanud, ning viinaga immutatud sidemest. Samas on V.T. kinnitanud, et alkoholilõhna tuli just meesterahva suust ja viimane oli ka agressiivselt meelestatud. Kohtu arvates viitavad V.T. i ütlustes ja kiirabikaardis R.F-i käitumist iseloomustavad andmed kogumis sündmuse edasise käigu asjaoludega sellele, et süüdistatava juurest leviv alkoholilõhn ning tema tasakaaluhäired ei olnud tingitud üksnes käehaavast ja liikumispuudest, vaid tal olid ka märgatavad alkoholijoobele viitavad tunnused. 3.2 Edasi näitavad R.E. i, S.H. ja V.T. i ütlused, et 29.10.2014 hilisõhtul alustas süüdistatava juhitud sõiduauto sõitu AS Põlva Haigla EMO eest Uus tänava suunas ning liikus Uus tänavalt Käisi tänavale, Käisi tänavalt Kesk tänavale, Kesk tänavalt Jaama tänavale, Jaama tänavalt Kase tänavale, Kase tänavalt Ehitajate tänavale ning auto peatus Ehitajate tn 1 maja ees. Kokkulangevus kolme tunnistaja ütlustes teeb need usaldusväärsemaks süüdistatava enda ütlustest, et ta sõitis koju hoopis teist teed mööda, s.o Põlva haigla juurest mäest alla Uus tänava suunas ning liikus Uus tänavalt Käisi tänavale, Käisi tänavalt Tartu poole ringteele, ringteelt Mammaste teed mööda Konsumi juures olevale ringteele, sealt Kase tänavale ning Kase tänavalt Ehitajate tänavale. Tema sõiduki järel sõitis üksnes kiirabiauto ja ta nägi politseiautot esimest korda alles oma maja, s.o Ehitajate tn 1 ees. Politsei jõudis kohale 5-10 minutit hiljem. Kiirabiauto seisis R.F-i auto kõrval ja politseiauto parkis taha. 3.3 Kohus, tuginedes R.E. i, S.H. ja V.T. i ütluste kogumile luges tõendatuks, et politseiauto jõudis süüdistatava sõiduki juurde väga lühikese aja jooksul peale viimase peatumist, ajavahe võis olla vaid mõni sekund, ning et politseiauto jäi seisma R.F-i juhitud sõiduki kõrval ja kiirabiauto jäi seisma R.F-i auto taga. Kokkulangevus kolme tunnistaja ütlustes teeb need usaldusväärsemaks süüdistatava vastupidisest väitest. Edasi võimaldavad R.E. i, S.H. ja V.T. i ütlused järeldada, et vähemalt S.H. jõudis R.F-i juurde väga lühikese aja möödudes peale sõidukite peatumist. S.H. väljus politseisõiduki juhi kõrvalistuja poolsest uksest, mis oli vastamisi R.F-i juhipoolse uksega. Seega võis S.H. l süüdistatava juurde jõudmiseks kuluda vaid mõni sekund, nagu on tunnistaja ka ise väitnud. R.E. il, kes juhtis politseiautot, ei kulunud ka märkimisväärselt kauem aega. Kohus hindas tunnistajate ütlused usaldusväärseteks ega pidanud põhjendatuiks süüdistatava väiteid, nagu oleks politseil põhjust tema peale vimma kanda, kuna R.F nõuab halduskohtus Lõuna prefektuurilt ebainimlikes tingimustes kinni hoidmisega tekitatud kahju hüvitamist. Asjaolu valguses, kus nii süüdistatava kui R.E. i ja S.H. kinnitusel neil mingeid varasemaid kokkupuuteid olnud ei ole, puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Samuti on R.E. i ja S.H. ütlustega kattuvaid ütlusi andnud ka V.T. , kellel Lõuna prefektuuriga puutumust ei ole. 3.4 Edasiselt tuvastas maakohus ja vaidlust ei ole selles, et politseiametnikud R.E. ja S.H. toimetasid süüdistatava Ehitajate tn 1 maja juurest joobeseisundi kindlakstegemiseks AS Põlva Haiglasse, kus tal 29.10.2014 kl 23.45 ajal võetud veres tehti kindlaks etanoolisisaldus 2,28±0,07 mg/g. Asjaolu, et ta politseiametnikega kohtumise ajaks oli alkoholi tarvitanud, ei ole vaidlustanud R.F ka ise, kuid ta tegi seda väitetavalt alles Ehitajate tn 1 maja ees pargitud autos 5-10 minutit enne politseinike saabumist. Süüdistatava kinnitusel jõi ta ära 300-500 g viina, milleks kulus mõni minut. Viinapudeli võttis ta auto tagaistmelt paremalt nurgast. 3.4.1 Maakohus R.F-i versiooni ei uskunud. Nagu kohus tuvastas, jõudis politseiauto süüdistatava juhitud sõiduki juurde vahetult peale viimase peatumist mõnesekundilise ajavahega. Ka kulus S.H. l väga lühike aeg jõudmaks politseisõidukist R.F-i juurde. Sellises olukorras puudus süüdistataval ajaliselt võimalus alkoholi tarvitada tema poolt kirjeldatud viisil. Isiku enda kinnitusel pidi ta viinapudeli võtma auto tagaistmelt paremalt nurgast. Pudeli sealt kättesaamiseks pidi R.F ennast küünitama. Arvestades, et süüdistatav on liikumispuudega ja ka tema parem käsi oli sel päeval vigastatud, on eluliselt usutav, et viinapudeli tagaistmelt kättesaamine ei olnud hõlbus. Ka pidi aega kuluma pudeli lahti korkimiseks ja alkoholi tarvitamiseks – R.F-i enda kinnitusel mõni minut.

Sellist aega tal kohtu tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei olnud. Peale selle nähtub R.E. i ja S.H. ütlustest, et R.F oli peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist politseinike vaateväljas, kuid kumbki ei ole näinud R.F-i liigutustes midagi sellist, mis viidanuks alkoholi tarvitamisele. 3.4.2 Kohus, hinnates süüdistatava, R.E. i, S.H. ja V.T. i ütlusi ning fotodelt nähtuvat kogumis, leidis, et Ehitajate tn 1 ees R.F-i sõiduki ja politseisõiduki peatumiskohas oli sündmuse toimumise ajal küllaldaselt valgust selleks, et S.H. l oli võimalik Mercedese juhiakna kaudu juhi tegevust jälgida. Tunnistajad on kinnitanud, et sündmuskohta valgustas lähedal asuv tänavavalgustuslatern. Peale selle nähtub V.T. i ütlustest, et R.F-i sõidukit valgustasid ka kiirabiauto tuled. Kuigi R.F-i sõiduki tagumised klaasid on tumedad, ei ole seda juhipoolne ukseklaas. Ka oli S.H. süüdistatava sõidukile piisavalt lähedal, et näha läbi ukseklaasi tema tegevust. 3.4.3 Kohtu hinnangul tõendavad S.H. ja R.E. i ütlused, et R.F pärast sõiduki juhtimise lõpetamist alkoholi ei tarbinud. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust suurendab ka eksperdiarvamus. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0014 põhjendavas osas on märgitud, et kuna alkoholi imendumine tühja kõhuga toimub 30-60 minuti jooksul, siis ei ole võimalik, et 15 minutiga tekkis väidetaval ajal (kell 23.30) alkoholi manustamisest alkoholi kontsentratsioon veres 2,28±0,07 mg/g, vaid see oleks orienteeruvalt jäänud veerandi, s.o 0,57 mg/g kuni poole, s.o 1,14 mg/g kontsentratsiooni väärtusesse. Peale selle on ekspert vastuoluna R.F-i poolt väidetava 0,5 liitri viina ca 1 minuti jooksul tarbimisega märkinud, et kange alkoholi kiire manustamise järgselt süvenevad alkoholijoobe tunnused väga kiiresti. Suust leviv alkoholilõhn võib esineda kohe peale alkoholi manustamist ning 15 minutit peale viina manustamist võib hakata tekkima silmade punetus, kuid samas on R.F juba kell 23.30 fikseeritud kergeid häireid kõnes, mida peale alkoholitarvitamist ei oleks pidanud seal olema, vaid hakkama avalduma alles 15-20 minutit pärast viina manustamist. Eelnevast lähtuvalt ei saanud R.F tarvitada 29.10.2014 kella 23.30 paiku 0,5 liitrit viina, vaid pidi olema alkoholi tarbinud varasemal kellaajal. 3.5 Kuna kohtu arvates R.F-i poolt alkoholi tarvitamine peale mootorsõiduki juhtimise lõppemist tõendatud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et alkoholi oli ta tarvitanud juba enne mootorsõiduki juhtima asumist ning temal alkoholijoobe olemasolu tuvastamisel võib lähtuda pärast juhtimiselt kõrvaldamist kindlakstehtud vere alkoholisisaldusest 2,28±0,07 mg/g. Seega juhtis süüdistatav mootorsõidukit joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 1 mõttes. R.F rikkus LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Esitatud apellatsioon

auto juurde jõudis, ei välista tunnistaja S.H. ütlused seda, et enne süütevõtme süütelukust eemaldamist oli süüdistatav alkoholi tarvitanud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning aluseks võtta R.F-i öeldu. 4.3 Maakohus on ebaõigesti tuginenud ekspertiisiaktis nr 15E-LÕX0014 antud eksperdiarvamusele, milles on märgitud, et kuna alkoholi imendumine tühja kõhuga toimub 30-60 minuti jooksul, siis ei ole võimalik, et 15 minutiga tekkis väidetaval ajal (kell 23.30) alkoholi manustamisest alkoholi kontsentratsioon veres 2,28±0,07 mg/g. Eksperdiarvamus kujutab endast teoreetilist ja üldistavat käsitlust n-ö keskmise inimese kohta. Selles ei ole käsitletud R.F-i isikut – seda, milline olid ta tervislik seisund ja toitumus, kas oli eripärasid, mis võisid joobe tekkimist mõjutada ning ei ole teada, kas süüdistatav oli enne alkoholi manustamist söönud. 4.4 Väär on ka kohtu järeldus, mille kohaselt oli R.F-i tegevus tunnistaja S.H. le kogu aeg nähtav. Aeg oli hiline, oli oktoobrikuu ja väljas oli pime. R.F-i auto tagumised aknad olid toonitud ja sealt ei olnud võimalik autosse näha. V.T. i väite kohaselt valgustust seal, kus asus R.F-i auto, ei olnud. R.F-i väitel oli valgustus tema auto parkimiskohast 50 m kaugusel. Politseiametnikud ei oska öelda, kui kaugel tänavalgustus oli. Seega öisel ajal piisava valgustuse puudumisel ei ole võimalik selgelt näha teises sõiduautos toimuvat. See selgub ka R.E. i ütlustest. Süüdistaja küsimusele, mida juht autos tegi, kui jõuti politseiauto peatada R.F-i auto kõrval, vastas R.E. , et juht midagi õiendas või jättis autot seisma. Kui tunnistajate ütlused on erinevad nii olulise asjaolu osas nagu valgustus, siis ei saa kindel olla, et nad mäletavad ka ülejäänud detaile. Prokuröri kirjalik seisukoht

6.1 Ringkonnakohtu istung leidis aset 26.10.2015. R.F-i asenduskaitsjana osales sellel advokaat Gerda-Johanna Pello. Kohtuistungil jäid kaitsja G.-J. Pello ja süüdistatav R.F esitatud apellatsiooni ja ka uue tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde. Ringkonnaprokurör Ü. Hõrak, pidades Tartu Maakohtu vaidlustatud otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, palus jätta selle muutmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kohus endas veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tuleb selle all mõista eeskätt seisukoha kujundamist küsimuses, kas ja kuidas kuriteosündmus aset leidis ning kas teo pani toime süüdistatav. Kohtu tehtud järeldused tõendite hindamisel peavad seejuures olema kajastatud viisil, et vastavasisulise siseveendumuse kujunemine oleks kohtotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. 10.3 Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus eelmärgitud nõuetele täielikult, st kohus on tõendite hindamisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ja kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Esimene kohtuaste on küllaldase põhjalikkusega käsitlenud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele R.F-ile esitatud süüdistuse tõendatusest. Veelgi enam, kriminaalkolleegium on kindel, et süüdistatava süüs kahtlemiseks ei anna alust ka nn uue tunnistaja A.P. i ütlused. 10.4 Enne tõendite, sh A.P. i tunnistuse, omapoolset hindamist, peab ringkonnakohus, seoses kaitsjate etteheidetega, vajalikuks in dubio pro reo põhimõtte osas selgitada veel järgmist. In dubio pro reo printsiibi poole on alust pöörduda alles tõendamisprotsessi lõppetapil, s.o siis, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu tulemina ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo nr 3-1-1-12-07, p 8). Seega ei ole in dubio pro reo põhimõte sedavõrd tõendamis- kuivõrd otsustusreegel. Ehk kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb ta õigeks mõista, mitte aga langetada otsust tema kahjuks. Käesolevalt arutatavas kriminaalasjas apellatsioonikohtul mingeidki sellekohaseid kahtlusi aga ei tekkinud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka kriminaalkolleegium, et edasikaebuses esitatud kaitseversioon, mida apellatsioonimenetluses on püütud tugevdada tunnistaja A.P. i menetlusse kaasamist taotledes, on ühemõtteliselt tegelikkusele mittevastav ning kohtus uuritud tõendite alusel tõsikindlalt kummutatud.

jõudnud nägid nad juhtimiskeskusest saadud infole (sõiduki mark, värvitoon, numbrimärk) vastava sõiduauto Mercedes-Benz ärasõitu haigla juurest alla Uus tänava suunas. Mõlemad tunnistajad on olnud kindlad, et sõidukit nad kordagi silmist ei kaotanud, järgnedes sellele kuni Ehitajate tänavani, mil see seal ühe maja ees peatus (vt protokoll tl 53 pöördel jj). Veelgi enam, R.E. i ütlustest selgub näiteks, et jälitades sõidukit Mercedes-Benz, panid nad tööle vilkurid, sõitsid enne Käisi tänava risti taga aetava sõiduauto kõrvale ja püüdsid seda peatada. Peatumismärguandele juht ei reageerinud, vaid sõitis ikka edasi Kesk tänava suunas. Mäe tänava ristil püüdsid nad uuesti saada sõiduauto Mercedes-Benz kõrvale, kuid siis hakkas see auto neid vastassuunavööndisse puksima. Kui sõiduk Ehitajate tänaval peatus, jõudsid nad selle kõrvale selliselt, et autod peatusid praktiliselt ühel ja samal ajal. Kui tema juhitud politseiauto R.F-i sõiduki kõrval peatus, siis S.H. , kelle istekoht kõrvalistuja kohal jäi süüdistatava auto juhikohaga kõrvuti, jõudis viimase sõiduki juurde minutiga (protokoll tl 53 pöördel54). Tunnistaja selliseid ütlusi on kinnitanud ka S.H. , kes on samamoodi seisukohal, et süüdistatava sõiduk ja politseisõiduk peatusid lõpp-punktis peaaegu samal hetkel, vahe võis olla 4-5 sekundit ning autode kaugus teineteisest oli umbes 1,5 m. Kui autod peatusid, hüppas ta koheselt sõiduauto MercedesBenz juhiukse juurde ja tõmbas selle lahti. Juht R.F oli auto seisma jätnud ja võttis võtmeid süütelukust (protokoll tl 55). 12.1.1 Ringkonnakohus märgib veel, et nii tunnistajad R.E. kui S.H. välistavad kindlasõnaliselt süüdistatava võimaluse tarvitada alkoholi peale peatumist. S.H. on siinkohal veel tunnistanud, et ta jälgis jälitatud sõiduki juhi tegevust juba ka peatumise momendil, s.o enne kui oli jõudnud politseisõidukist väljuda. Kuivõrd Mercedes-Benzi juhiaken paistis korralikult läbi, oleks ta pidanud nägema R.F-i käes pudelit. Seejuures on tunnistaja kinnitanud sedagi, et nende peatumiskohas oli piisavalt valgust, kuivõrd tänavalgustus põles. Sama on öelnud R.E. ja ka V.T. . Viimane on lisaks nimetanud, et valgust andsid ka tema poolt põlema jäetud kiirabiauto tuled (vt protokoll tl 53 jj). 12.2 Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodud tunnistustest puudub igasugune võimalus aktsepteerimaks süüdistatava ja tunnistaja A.P. i väiteid, mille kohaselt saabus politseisõiduk Ehitajate tänava maja ette alles mõnevõrra hiljem, s.o R.F-i sõnade kohaselt umbes 10 minutit ja A.P. i sõnul 3-4 minutit pärast süüdistatava poolt oma sõiduki parkimist. Selline seisukoht, samuti asjaolu, et politseiametnik S.H. jõudis jälitatud sõiduki juhi juurde vaid loetud sekundid peale autode peatumist, välistab aga automaatselt võimaluse, nagu oleks R.F alkoholi (süüdistatava enda hinnangul koguses 300-500g) tarbinud alles peale sõitmise lõpetamist. Selles osas on maakohus pealegi üksikasjalikult selgitanud, et arvestades süüdistatava puuet, tema samal päeval toimunud käetraumat ning tema enda ütlusi viinapudeli asukoha kohta (sõiduauto tagaistme paremas nurgas), ei saanud temal pudeli kirjeldatud viisil kättesaamine olla hõlbus. 12.3 Siinkohal on asjakohane märkida, et sarnaselt maakohtuga peab ka kriminaalkolleegium tunnistajaid R.E. , S.H. ja V.T. tõendiallikatena täielikult usaldusväärseteks. Tunnistajatel puudus varasem kokkupuude R.F-iga ning nad kõik on süüdistusversiooni kohta andnud üksikasjalikke ja omavahel haakuvaid ütlusi. Kaitsja poolt viidatud väidetavad vastuolud nimetatud isikute tunnistustes, mis justkui näitavad, et nad võivad valesti mäletada ka sündmuse ülejäänud üksikasju, on enam kui marginaalset laadi ning ei õõnesta nende kui tõendiallikate usaldusväärsust vähimalgi määral. Advokaadi esimesena nimetatud n-ö vastuoksus puudutab asjaolu, et tunnistajate ütlused on mõnevõrra erinevad selles, kui mitme sekundi möödudes peale R.F-i sõiduki peatumist jõudis selle kõrvale politseiauto. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, tunnistajate sellekohastes ütlustes mingeid raskeid vastukäivusi aga ei näe, kuivõrd neis kõigis kajastub hinnang ajale, mis jäi mõne sekundi piiridesse. Nimelt on R.E. nimetanud, et autod peatusid praktiliselt ühel ja samal ajal; S.H. on öelnud, et autod peatusid peaaegu samal hetkel, vahe võis olla 4-5 sekundit; V.T. i kinnitusel oli vastavaks ajavaheks sekund, maksimaalselt 5 sekundit. Asjaolu, et tunnistajad siinjuures kella ei vaadanud, mingitki tähtsust ei oma. 12.3.1 Teiseks on kaitsja toonitanud, et tunnistajate ütlused ei ole kattuvad selleski, kui kaugel sõidukite peatumiskohast asusid tänavavalgustuslambid. Jällegi, kriminaalkolleegium ei suuda ka siin tuvastada

midagi sellist, mis R.E. i, S.H. ja V.T. i tunnistused kuidagi kahtluse alla seaks. Kõik kolm tunnistajat, oskamata küll täpselt määrata valgustuspostide asukohta, on ühtelangevalt sedastanud, et valgus nende asupaigas oli toimunu jälgimiseks piisav, s.o tänavavalgustus põles ning V.T. i ütluste kohaselt põlesid ka tema kiirabiauto tuled. Seejuures oli sõiduk tema poolt peatatud koheselt eesseisvate sõiduautode taga. See võimaldas S.H. l näha ka R.F-i sõiduautos toimuvat juba enne seda, kui ta selle juurde jõudis ja juhiukse lahti tõmbas. Kaitseväited, mille kohaselt olid autoaknad toonitud ning vaade sõidukisse seega takistatud, ei ole kuidagi asjakohased, kuivõrd tõendatud on, et varjundatud olid vaid tagumised aknad. Samuti ei ole see küsimus ka ülemäära oluline, kuivõrd tõendamist on leidnud, et alkoholi manustamiseks piisavat aega R.F mingilgi juhul ei olnud. 12.4 Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.P. i ütlused (vt käesoleva otsuse p 9) eelmärgitud järelduses midagi ei muuda. Esmalt tuleb mainida, et A.P. on sündmuse asetleidmise ajaks öelnud 29.11.2014, s.o kuu aega hilisema aja. Sellises kuupäevas veendus ta väidetavalt korteri remondiga seotud ostuarvete põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul sisendab nimetatud daatumiga eksimine küll mõningaid kahtlusi tunnistaja usaldusvääruses osas, kuid samas võib see olla ka n-ö inimlik eksitus. Oluline on aga see, et apellatsioonikohtu istungi ajaks oli kuriteosündmusest möödunud tervelt aastapikkune periood, mistõttu on usutav, et A.P. võis sel päeval aset leidnud asjaolusid hinnates ja meenutades teha lihtsakoelise vea. Igal juhul teeb kokkulangevus kolme tunnistaja, s.o R.E. i, S.H. ja V.T. i ütlustes need usaldusväärsemateks süüdistatava ja A.P. i väidetest R.F-i ja politseisõiduki Ehitajate tänaval peatumise ajavahe osas, mistõttu on neist juhindumine maakohtu poolt kohtuotsuse tegemisel põhjendatud. Siinkohal on oluline tähele panna, et ühtede tõendite eelistamine teistele on vastuoluliste ütluste korral sisuliselt paratamatu tulemus. Ka kohtupraktikas on leitud, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole välistatud tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavaheline astmestamine; keelatud on ühtede tõendite eelistamine teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata (vt RKKKo nr 3-1-1-4708, p 5.2). Selliselt, s.o ütlusi sisuliselt hinnates on maakohus, ja käesolevalt ringkonnakohus, ka toiminud.

Viimasena lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva.

15.1 Advokaat H. Kuningas esitas koos apellatsiooniga Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 4,5 tundi, mille eest ta soovib tasu kokku 216 eurot (sealhulgas käibemaks 36 eurot). 15.1.1 Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2015 istungil viibinud asenduskaitsja adv G.-J. Pello esitas apellatsioonikohtule tasutaotluse aga 120 euro suuruses summas (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Taotluse kohaselt oli kaitsja tehtud toiminguks kohtuistungiks ettevalmistumine 1,5 tunni ulatuses ja kohtuistungist osavõtt 1 tunni ulatuses. 15.2 Ringkonnakohus peab kaitsjate taotlusi seaduslikeks ning põhjendatuiks. Tasumäära kontrollimisel juhindub kolleegium siinjuures riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-test 2, 7 ja § 23 lg-st 1 ning kaitsetoimingu tegemise ajal kehtinud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra" p-dest 2 ja 16. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel jätta isiku kanda, kellel need on tekkinud. Käesoleval juhul on selleks süüdistatav R.F.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.