lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-8781/24

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-8781/24
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-8781/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-8781

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

25.november 2015. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-8781

Kohtukoosseis

Kohtunik Orvi Tali

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 03.novembri 2015. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Pavel Tšerkassov (isikukood 38111290334, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon menetluskulude osas

RESOLUTSIOON

Jätta Pavel Tšerkassovi apellatsioon Harju Maakohtu 03.novembri 2015 kohtuotsuse peale kriminaalasjas 1-15-8781 läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 03.novembri 2015 otsusega tunnistati Pavel Tšerkassov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 7 kuud vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o 06.05.2015 ning karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Pavel Tšerkassov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 kohustati Pavel Tšerkassovit käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Sama otsusega konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel sularaha summas 550 eurot ning mõisteti välja Pavel Tšerkassovilt riigituludesse sundraha 2,5 palga alammääras – 975 eurot; kaitsjatasu 96 eurot ja ekspertiisikulud 922,50 eurot.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Pavel Tšerkassov esitas apellatsiooni, milles taotleb tulenevalt KrMS § 180 lg 3 sättest jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda. Leiab, et maakohus ei ole kõike asjaolusid arvestanud.

1-15-8781

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Vastavalt KrMS 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud kuriteo eest karistus, mida seadus ette ei näe.
4.29. oktoobril 2015 on prokurör, Pavel Tšerkassov ja tema kaitsja Vladimir Buldakov tõlgi osavõtul sõlminud kokkuleppe, milles on välja toodud, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud – advokaaditasu 96 eurot ja süüdistatavate ühiselt kandmisele kuuluvad kulud kokku summas 1 845 eurot, s.o igalt süüdistatavalt 922.50 eurot ja sundraha 975 eurot (kd 2 lk 26). Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Kohtuistungil on Pavel Tšerkassov kinnitanud, et sõlmis kokkuleppe vabal tahtel ning jääb selle juurde. Palub kohtul kokkulepe kinnitata (kd 2 lk 17). Harju Maakohtu 03.11.2015 istungil jäid ka prokurör ja kaitsja kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (kd 2 lk 1718).
5.Alates 29. märtsist 2015 jõustus uus KrMS § 245 lg 1 redaktsioon, millega muudeti varasemalt kehtinud redaktsiooni. KrMS § 245 lg 1 varasem redaktsioon sätestas, et kokkuleppes peavad olema märgitud muuhulgas kuriteo asjaolud (p 7), kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8), karistuse liik ja määr (p 9), konfiskeerimisele kuuluv vara (p 10). Riigikohus on selgitanud, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-2509, p 15). Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 3-1-1-8-12, p 8). KrMS § 245 lg 1 uut redaktsiooni on täiendatud ning KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Kolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest

1-15-8781 kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsioonis, mille on esitanud Pavel Tšerkassov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Pavel Tšerkassovi apellatsioon jätta läbi vaatamata.

6.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab kohus Pavel Tšerkassovi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja