Liiklussüüteod

võimuesindaja suhtes, nimelt tõukas abipolitseinik Allan Nabit selliselt, et kannatanu tundis tõuke tagajärjel füüsilist valu ja tal diagnoositi jalaluu murd. Seega L.F pani toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus L.F süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega, KarS § 274 lg 1 järgi karistamist 5-kuulise vangistusega ning liitkaristusena 7-kuulise vangistuse mõistmist. Karistusest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust. Vangistus 6 kuud ja 29 päeva jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui L.F 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil L.F tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Taotles menetluskulude tasumist osade kaupa 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle üle jõu, sest tasuda tuleb ka teisi kohustusi. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Samuti toetas ta süüdistatava taotlust menetluskulude tasumiseks ositi Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 274 lg 1 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu (96 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades L.F varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.