Liiklussüüteod

1-15-8085

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

G.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema xxxja kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDF-0054 alkoholi sisaldus 0,88 mg/l +/0,09 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,79 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega pani G.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus G.N-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.07.2015-06.07.2015, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel, arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, mõistetud karistus jätta tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 18 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus G.N-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

2(3)

KOHTU SEISUKOHT

1-15-8085

Kohus leiab, et süüdistatav G.N on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb G.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2015.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 390 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 585 eurot (390*1,5=585). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb G.N-ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, kaitsjatasu 96 eurot ja sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.