Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Maakohus

Toimiku number

1-14-7507

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbüker

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 18.09.2014 erakorraline ettekanne J.Z ́ile Viru Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

J.Z, isikukood XXX, xxx Tiiu Terentjeva

Kriminaalhoolduaametnik Kohtuistungi aeg

17.11.2015

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna J.Z rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, hoidub kõrvale ÜKT-st. J.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses. ÜKT sooritada 1 aasta jooksul (tähtaeg 25.09.2015). Kriminaalhoolduse algus 26.09.2014 ja lõpp 25.09.2015. J.Z ei ole talle täitmiseks määratud 234 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 53 tundi ja sooritamata on 181 tundi. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta on koostatud üks Hoiatus. J.Z on pannud katseajal toime järgmised registreerimisnõude rikkumised (2 korda). Registreerimine oli määratud 18.02.2015, ilmus registreerimisele 23.02.2015. Registreerimine oli määratud 11.05.2015, ilmus registreerimisele 21.05.2015 19.01.2015 seletuses kirjutab J.Z, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas oma haiguse tõttu. 21.05.2015 seletuses märgitud, et xxx parema käe peale ja mul on luumurd. Mul oli käe operatsioon ja kõrge temperatuur.

15.09.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et puudusin üldkasuliku töö sooritamisest Mxxx Esimesel registreerimisel 15.10.2014 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati J.Z’ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. Talle oli tutvustatud esmast ÜKT ajakava ja tema poolt allkirjastatud. xxx Kuigi J.Z on esitanud ametnikule mitmeid arstitõendeid oma haiguste kohta jätkas ta uute kuritegude sooritamist (Viru Ringkonnaprokuratuuri 08.09.2015 süüdistusakt) ja leian, et ta oleks olnud võimeline rohkem üldkasuliku tööd tunde kriminaalhoolduse ajal sooritama. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestade KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. J.Z selgitas kohtus, et kohtuotsusega.