Liiklussüüteod

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb sotsiaalprogrammis. M.H suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta kehtima kuni otsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada M.H ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Vangistuse kandmise aja algust arvata alates M.H vanglasse saabumisest. M.H katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 09.11.2015 ning käitumiskontrolli nõuete täitmist arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta M.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada M.H loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Välja mõista M.H-lt menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, ekspertiisikulu 41 (nelikümmend üks) eurot, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1 (üks) euro, kutsete saatmise kulu 18 (kaheksateist) eurot 42 senti, tunnistaja kohtumenetlusest osavõtmise kulu 5 (viis) eurot 16 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 650,58 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99915700079466 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-15-5043). M.H valitud kaitsja tasu 1704 eurot jätta süüdistatava enda kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 09.11.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana.

2 (13)

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 30.11.2015. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.11.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 09.11.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus M.H süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 10.01.2015 kella 22.31 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste-Roosi tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga xxxxxx olles seisundis kui alkoholisisaldus veres oli (2,35±0,07) mg/g, k=2. M.H rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juhti ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Mootorsõidukit joobeseisundis juhtides pani M.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.H ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Kaitsja palub M.H õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Uuritud tõendid (tunnistajate A. S. , T. E. , G. K. , C. M. , M. H. , M. O. , M. F. kohtuistungil antud ütlused, süüdistatava M.H kohtuistungil antud ütlused) kogumis tõendavad, et liiklusjärelevalve teostamise käigus pidas politsei 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste-Roosi tee 1-l kilomeetril kinni sõiduauto Audi registreerimismärgiga xxxxxx, milles viibisid kuus isikut – M.H, M. F. , G. K. , C. M. , M. O. ja M. H. . Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 56 pöördel-57) 10.01.2015 õhtul sai ta koos T. E. teiselt politseipatrullilt teate Põlgaste bensiinijaamas seisvast kahtlasest Audist, mille ümber on seltskond alkoholijoobes noori. A. S. sõitis Põlgaste küla taha Roosi teele ja jättis seal enne Põlgaste külla sissesõitu oma sõiduki seisma. Kella 22.30 paiku tuli mäest alla ilma tuledeta sõiduauto. A. S. pani põlema sinise-punase vilkuri, ette kaugtuled ja hakkas sellele sõidukile vastu sõitma. Vastutulev sõiduk jäi ise seisma. A. S. sõitis sellele vastu ja jäi seisma maksimaalselt 10 meetri kaugusel. A. S. koos T. E. väljusid autost ja läksid peatunud sõiduki juurde, kus oli kuus isikut - M.H, M. F. , G. K. , C. M. , M. O. ja M. H. . Ka tunnistaja T. E. on kohtuistungil kinnitanud (tl 58), et 10.01.2015 õhtul kella 21.30 paiku sai ta koos A. S. väljakutse, et Põlgaste tankla juures on Audi A4, mille ümber alkoholi tarvitanud noorem seltskond. A. S. ja T. E. liikusid patrullbussiga Põlgastesse, kuhu jõudsid umbes 15-20 minuti pärast ja jäid liiklusjärelevalvet teostama Roosi teele. Mingil hetkel tuli Põlgaste tankla poolt mäest alla ilma tuledeta sõiduauto Audi. A. S. lülitas sisse punase-sinise vilkuri, kaugtuled ja lähenev sõiduk jäi tee äärde seisma. A. S. sõitis politseibussiga Audi ette. Sõidukite vahemaa oli umbes 1,5 meetrit. A. S. läks peatunud sõiduki juurde ja T. E. jäi seisma sõidukite vahele. Peatunud sõidukis oli kuus isikut - M.H, M. F. , G. K. , C. M. , M. O. ja M. H. . Tunnistaja G. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 59 pöördel-60) ühel õhtul kella 20 ajal sai ta Põlgaste tanklas M.H-ga kokku. M.H Audis hakati alkoholi tarvitama. Autos olid lisaks G. K. K. , M. , C. , M. ja M. . Kõik peale M. F. tarvitasid alkoholi. Mingil ajal hakati Kanepisse sõitma ja toimus kohtumine politseiga.

3 (13)

Tunnistaja C. M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 60-pöördel 61) ühel õhtul sai ta kokku M. F. , G. K. , M.H-ga, M. O. ja M. H. ja koos tarvitati alkoholi. M.H autoga liiguti Põlgaste tanklasse ja tanklast Soodoma poole. Hiljem peatas auto politsei ja M.H võeti autost välja. Tunnistaja M. O. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 62) istus ta ühel õhtul Põlgaste tankla parklas M.H autos koos K. , C. , M. , M. ja G. . Kui nad tanklast ära hakkasid liikuma, tuli vastu politsei. Tunnistaja M. H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 62 pöördel-63) sai ta ühel õhtul Kanepis kokku M.H-ga, M. F. ja C. M. . Kes veel seltskonnas oli, seda M. H. ei mäleta. Koos tarvitati alkoholi, välja arvatud M. F. . Kas kusagile sõideti, seda M. H. ei mäleta. Mäletab ainult alkoholitarvitamist, vilkureid ja politseiautot ja seda, kui politsei teda koju viis. Täpsemalt midagi ei mäleta, kuna oli purjus. Tunnistaja M. F. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 63-64) sai ta 2015. aasta jaanuaris ühel õhtul Kanepis kokku M.H-ga ja hiljem võeti auto peale ka teisi isikuid. Teised hakkasid jooma ja M. F. oli kaine autojuhina roolis. M. F. juhtis M.H-le kuuluvat sõiduautot Audi A4. Kanepist sõideti Põlgaste tanklasse, kuhu jõuti umbes kella 22 ajal. Kaua seal oldi, seda M. F. ei tea. Edasi tahtsid nad minna Soodomale. Tankla juurest vasakule pöörates natuke maad edasi nägi M. F. politseiautot. Kui politseiauto lähemalt jõudis, parkis M. F. auto kõrvale, lülitas tuled ära ja hüppas taha istmele. Politsei võttis autost välja K. . Süüdistatava M.H kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 65) andis ta ühel jaanuarikuu õhtupoolikul Kanepis oma sõiduauto Audi juhtimise üle M. F. , kuna tarvitas ise alkoholi. Politsei tulekut ja auto kinnipidamist M.H ei mäleta. Liiklusregistri väljatrükk (tl 31) tõendab, et sõiduauto Audi A4 Avant registrimärgiga xxxxxx kasutaja on M.H. Tõendid on seega kokkulangevad asjaolus, et 2015 jaanuaris ühel õhtul sai Kanepi vallas kokku noormeeste seltskond koosseisus M.H , M. F. , G. K. , C. M. , M. O. ja M. H. . M.H kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4 Avant registrimärgiga xxxxxx käis noorte seltskond muuhulgas Põlgaste tanklas. Tanklast suunduti edasi Roosi teele, kus ootas politseipatrull koosseisus A. S. ja T. E. . Kuigi tunnistaja M. H. mäletamist mööda ta Kanepist kusagile mujale sõitmist ei mäleta, on enamik teisi samas sõidukis viibinud isikuid kinnitanud, et käidi ka Põlgastes ja just Põlgaste tanklast lahkudes toimus kohtumine politseiga. M. H. ütlustest nähtuvalt ta alkoholijoobes oleku tõttu sündmust täpsemalt ei mäleta, kuid ka isegi tema on mäletanud vähemalt vilkureid ja politseiautot. Et Põlgastest autoga ära sõites tuli politsei neile vastu, on kinnitanud G. K. , C. M. , M. O. ja M. F. . Tunnistajad A. S. ja T. E. on kinnitanud, et Põlgastest tulevale sõiduautole andis A. S. patrullsõiduki sinine ja punase vilkuriga peatumismärguande, mille peale sõiduauto tee servas ka peatus. Kuigi sõiduautos Audi A4 olnud isikud ei ole kinnitanud sündmuse toimumise kuupäeva ja täpset kellaaega, võimaldavad tõendid kogumis asuda seisukohale, et sündmus leidis aset 10.01.2015 kella 22.30 paiku. Tunnistaja A. S. on selgesõnaliselt kinnitanud, et Põlgastest tulev sõiduk ilmus tema ja T. E. vaatevälja 10.01.2015 kella 22.30 paiku. A. S. kohtuistungil ka selgitas, et täpset kellaaega teab ta patrullsõidukis olnud kella järgi. Tunnistaja T. E. kinnitusel toimus sõiduki peatamine 10.01.2015 õhtul. Tunnistaja M. F. ütlustest nähtuvalt jõudis noorte seltskond Põlgaste tanklasse kella 22 paiku, kuid mõnda aega viibiti ka seal. Kohtule on tõenditena esitatud foto C. M. Facebooki leheküljelt (tl 43), mis on sinna üles laetud 10.01.2015 kell 22.15. Fotol on seltskond noori, kellest selgesti äratuntavad on eespool olevad M. F. ja C. M. . Taamal paistab veel kaks isikut. Tunnistaja M. F. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on foto tehtud samal õhtul peale kümmet Põlgaste tanklas. Ka C. M. kohtuistungil kinnitas, et foto on tehtud Põlgaste tanklas olles. Ka G. K. on kinnitanud, et pilt on tehtud Põlgaste tankla juures samal päeval, kui politseile vahelejäämine oli. See võis olla 10.01.2015.

4 (13)

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 19) nähtuvalt on 10.01.2015 kella 22.35 ajal PõlgasteRoosi teel kontrollitud M.H alkoholijoovet. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollist (tl 20-22) nähtuvalt on 10.01.2015 kella 22.35 ajal Põlgaste-Roosi teel kõrvaldatud sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 24) nähtuvalt on 10.01.2015 kell 22.50 sõiduk Audi A4 teisaldatud hoiukohta. Asjaolud, et 10.01.2015 kella 22.15 paiku oli noorte seltskond autoga veel Põlgaste tanklas, kuid kella 22.35-ks oli sõiduk Põlgaste-Roosi teel peatatud ja politsei asus juba M.H alkoholijoovet tuvastama ning veidi aja pärast M.H sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ning sõiduk teisaldati hoiukohta, teevad eluliselt usutavaks, et sõiduk lahkus Põlgaste tanklast ja liikus Põlgaste-Roosi teel 10.01.2015 kella 22.30 paiku, nagu on kinnitanud tunnistaja A. S. . Tõendid on vastuolulised aga asjaolu osas, kes juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlgaste-Roosi teel sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxx. Nagu kohus juba eespool tuvastas, viibis selles sõidukis peatumise hetkel kuus isikut - M.H , M. F. , G. K. , C. M. , M. O. ja M. H. . Ent tunnistajate ütlustest nähtuvalt vahetult peale sõiduki seisma jäämist lahkus sõiduki juht juhikohalt, ronides tagaistmele ning politseipatrulli auto juurde jõudes juhikohal enam kedagi ei viibinud. Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta Põlgastest tulevale sõiduautole patrullsõidukiga vastu sõites, et peale sõiduauto peatumist ronis juhiistmelt üks sinise pusaga noormees tagumise istme peale. Sõiduautos toimunu oli näha, kuna sellel tuled ei põlenud, kuid patrullauto täistuled valgustasid täielikult sõiduautot. A. S. koos T. E. väljusid patrullautost ja läksid peatunud sõiduki juurde, jõudes sinna 3-4 sekundi jooksul. Sõiduautos oli juhi kõrvalistmel M. . Juhiistme taga istusid K. , tema kõrval F. , siis H. ja O. , kelle süles pikali asendis oli M.H. Kuna M.H oli roninud tagaistmele ja oli kõige peal, kutsusid politseiametnikud autost välja tema. Alguses M.H eitas auto juhtimist, kuid hiljem vestluse käigus väitis, et tema juhtis. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt nägi ta patrullsõidukiga Põlgastest tulevale sõiduautole vastu liikudes, et vahetult peale sõiduauto seismajäämist hüppas juhistmelt sinise dressipluusiga noormees pea ees tagaistmele. T. E. noormehe nägu ei näinud. Sõidukite vahemaa võis sel hetkel olla maksimaalselt mingi 20 meetrit. Sõiduautol tuled ei põlenud, kuid politseiautol olid kaugtuled, mistõttu sõiduautole oli hea vaade. A. S. läks peatunud sõiduki juurde. T. E. jäi seisma patrullauto ette kahe auto vahele. Sõiduautos oli juhi kõrvalistmel C. M. . Juhiistme taga istusid G. K. , tema kõrval M. F. , siis M. H. ja M. O. , kelle jalgade peal lebas M.H . Ainult M.H oli sinine dressipluus ja tema oli tagaistujate jalgadel. Alguses M.H eitas auto juhtimist. M.H oli umbjoobes ja mingit juttu väga ei rääkinud. Ütles ainult, et „Tšau Talis“. Hiljem ei rääkinud M.H T. E. midagi. Kohtueelse menetluse käigus on T. E. 13.01.2015 andnud muuhulgas ka järgmised ütlused: „Mõne aja pärast M.H siiski tunnistas meile, oli ise autot juhtinud. “ Seega on tunnistaja T. E. kohtus ja kohtueelse uurimise käigus andnud erinevaid ütlusi asjaolu kohta, kas M.H sündmuskohal olles sõiduauto juhtimist kinnitas või mitte. Kohtuistungil tunnistaja T. E. selgitas, et sündmuskohal oli neli ametnikku ja konkreetselt T. E. M.H midagi ei tunnistanud. On möödas pikk aeg, sündmusi on vahepeal palju olnud ja sõnasõnalt kõike ei mäleta. T. E. ütluste hindamisel asjaolu kohta, kas M.H sündmuskohal sõiduki juhtimist kinnitas või mitte, võib kohtu arvates asuda seisukohale, et M.H tunnistaja T. E. sündmuskohal väidetavat ülestunnistust sõiduki juhtimise kohta ei teinud. Seda on T. E. kohtuistungil selgesõnaliselt kinnitanud. See ei välista siiski asjaolu, et taolise ülestunnistuse tegi M.H mõnele teisele sündmuskohal viibinud politseiametnikule. Nii T. E. enda kui A. S. ütlustest nähtuvalt viibis

5 (13)

sündmuskohal ka teine patrull. Seega oli sündmuskohal peale A. S. ja T. E. teisigi politseiametnikke. Tunnistaja A. S. on ka kohtus kinnitanud, et M.H tunnistas sündmuskohal sõiduki juhtimist. Olukorras, kus sündmuskohal oli mitu politseiametnikku ja T. E. ise konkreetselt süüdistatavaga ei tegelenud, võis T. E. kuulda M.H poolt mõnele teisele politseiametnikule avaldatut. Kohus leiab, et kuigi tunnistaja T. E. on kohtueelse menetluse käigus ja kohtus andnud mõnevõrra erinevaid ütlusi M.H poolt sündmuskohal avaldatu kohta, ei muuda see tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Tunnistajate T. E. ja A. S. ütlused on mõnevõrra erinevad asjaolu kohta, milline vahemaa jäi peatunud sõidukite (patrullsõiduki ja Audi A4) vahele. Ütlused on kooskõlas küll selles, et sõidukid jäid seisma esiosad vastamisi, kuid tunnistajate hinnangud vahemaa kohta on olnud erinevad. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt oli see maksimaalselt 10 meetrit, T. E. ütluste kohaselt umbes 1,5 meetrit. Kumbki tunnistaja pole sõidukite vahemaa kohta kohtu arvates tegelikult väga täpseid ütlusi andnud, vaid tegemist on umbkaudsete hinnangutega. Seetõttu ei loe kohus sõidukite vahemaa kohta antud ütlustes olevat erinevust sedavõrd oluliseks, et see ärataks kahtlust tunnistajate A. S. ja T. E. ütluste usaldusväärsuses. Mõlema tunnistaja ütlustest tuleneb, et vahemaa kahe sõiduki vahel ei olnud suur. Et vahemaa kahe sõiduki vahel ei olnud suur ( võis olla 5-10 meetrit), on kinnitanud ka tunnistaja G. K. . Tunnistaja G. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tankla juurest Kanepisse sõites juhtis autot M. F. . Kui politseiauto Audi juurde jõudis hüppas M. F. rooli tagant tagaistme peale. Politseiauto peatus Audist 5-10 meetri kaugusel, väga pikk vahe ei olnud. Mis M. F. seljas oli, seda G. K. ei mäleta. M. F. kõrval ees istus C. M. , M. F. taga G. K. , seejärel M. H. , M. O. ja M.H . Millises asendis M. F. oli, seda G. K. ei mäleta. Sündmused lõppesid selliselt, et politsei viis kõik koju. Samas kohtueelse menetluse käigus on G. K. 05.02.2015 muuhulgas andnud järgmisi ütlusi: „Mingil hetkel sõitsime Põlgaste tanklasse kütte järgi. K. juhtis autot. Siis hakkasime Kanepisse tagasi sõitma. Roolis oli ikka K. .“ Seega on tunnistaja G. K. kohtus ja kohtueelse menetluse käigus andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kes oli roolis süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja G. K. kohtuistungil kinnitas, et rääkis ka juba alguses uurijale, et M. F. oli roolis, kuid teda ei usutud. Öeldi, et kõik eespool rääkisid, et M.H oli roolis, mille peale tema vastas „no jah“. G. K. kohtuistungil tunnistas, et andis uurijale valeütlusi. Tunnistaja C. M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt Soodoma poole liikudes juhtis autot M. F. . Kui politseiauto tuli, hüppas M. F. juhiistmelt tagaistme peale. C. M. taga istus vist M. O. . Juhi poolt võttes istusid tagaistmel M.H , seejärel M. H. , M. F. , G. K. ja M. O. . Nad olid tagaistmel üksteise peal. M. F. istus G. K. peal. Samas kohtueelse menetluse käigus on C. M. 05.02.2015 muuhulgas andnud järgmisi ütlusi: „Kuskil kella 22.00 paiku sõitsime Põlgaste tanklasse tankima. K. oli ise roolis. Siis hakkasime tagasi sõitma. K. ise juhtis autot.“ Seega on ka tunnistaja C. M. kohtus ja kohtueelse menetluse käigus andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kes oli roolis. Tunnistaja C. M. kohtuistungil selgitas, et kuna sündmuskohal politsei võttis esimesena M.H autost välja, eeldas ta sellest, et M.H oli isikuks, kes autot juhtis. Kohtuistungil C. M. oli veendunud, et autot juhtis siiski M. F. , kuna ta ise nägi, et M. F. on roolis ja M. F. ka ise ütles talle seda. Tunnistaja M. O. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tanklast sõitma hakates juhtis autot M. F. . Kui politsei vastu tuli, hüppas M. F. tagaistmele. Tagumisel istmel jäi M. F. kuhugi keskkohta, M. O. ise istus ääres.

6 (13)

Samas kohtueelse menetluse käigus on M. O. 06.02.2015 muuhulgas andnud järgmisi ütlusi: „Kui tagasi hakkasime sõitma, sõitis mingil hetkel meile vastu politseiauto. Roolis oli ikka M.H . K. peatas auto ja hüppas tagumisele istmele.“ Seega on ka tunnistaja M. O. sarnaselt G. K. ja C. M. kohtus ning kohtueelse menetluse käigus andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kes oli roolis süüdistuses märgitud ajal ja kohas. M. O. kohtuistungil selgitas, et andis uurijale valeütlusi, kuna M. F. olid sõjaväeasjad, M. kartis auto ülerahvastatust, mistõttu ütles ta M.H isikuks, kes autot juhtis. Kuid miks just M.H autot juhtinud isikuks nimetas, seda M. O. ei tea. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajad G. K. , C. M. ja M. O. veenvalt põhjendanud, miks nad on kohtueelse menetluse käigus ja kohtuistungil andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kes juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Audi. Tunnistajaid ei ole üle kuulatud mitte vahetult peale 10.01.2015, vaid mitu nädalat hiljem. Seega oli tunnistajatel olnud piisav aeg sündmuse meenutamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks. Sellises olukorras ei saa tegelikkusele mittevastavate ütluste andmist selgitada ebaselgusega sündmuse asjaoludes, nagu on seda teinud tunnistaja C. M. . C. M. oli ka enne kohtueelse menetluse käigus toimunud ülekuulamist võimalus saada M. F. informatsiooni selle kohta, kes juhtis autot. Tunnistaja M. O. väide, et ta soovis kaitsta M. F. võimalike pahanduste eest, ei ole veenev. Soov kaitsta sõpra pahanduste eest on inimlikult arusaadav. Samas M. O. ei ole oma soovi juurde kaitsta M. F. kindlaks jäänud ning on andnud kohtumenetluses just M. F. süüstavaid ütlusi. See asjaolu teeb kaheldavaks, kas ütluste andmisel on M. O. üldse lähtunud soovist kaitsta ühte või teiste sõpra. Kohtuistungil M. O. kinnitas, et sõber on ka M.H. Kuid seda, miks ta kohtueelse menetluse käigus andis just M.H süüstavaid ütlusi, M. O. selgitada ei osanud. G. K. selgitus, et ta uurijale tegelikult andis teistsuguseid ütlusi, kuid uurijapoolse survestamise tõttu andis lõpuks valeütlusi, on äärmiselt ebaveenev. G. K. kuulati üle tunnistajana mitte kahtlustatavana. Kahtlustatavad (hilisemad süüdistatavad), põhjendades erinevate ütluste andmist, toovad sageli esile asjaolu, et kohtueelse menetluse käigus survestati neid võimaliku vahistamise ähvardusega. Sellist asjaolu G. K. kui tunnistaja puhul esineda ei saanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.05.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-131-13 p-s 12 selgitanud, et „/.../ kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. /.../ Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.” Tunnistajate G. K. , C. M. ja M. O. kohtuistungil antud ütlused on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega asjaolu kohta, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit juhtis. Ka ei ole nad veenvalt erinevuste põhjust kohtule selgitanud. Seetõttu ei saa kohus asjaolu osas (kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit juhtis) tunnistajate G. K. , C. M. ja M. O. ütlustega arvestada ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Nagu kohus on juba eespool leidnud, tunnistaja M. H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei mäleta, et nad oleksid Kanepi alevikust üldse kuhugi edasi sõitnud. M. H. mäletab ainult alkoholitarvitamist, vilkureid ja politseiautot ja seda, kui politsei teda koju viis. Kuivõrd tunnistaja M. H. kohtuistungil sündmust ei mäletanud, lubas kohus tal KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamise eesmärgil tutvuda kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega. Ka pärast seda M. H. sündmust täpsemalt ei mäletanud. Tunnistaja M. H. kohtuistungil kinnitas, et kuna ta oli purjus ja sündmust ei mäleta, ei pruugi vastata tõele kohtueelses menetluses avaldatu, et M.H vist ikkagi ise oli roolis. Kuna M. H. joobes oleku tõttu sündmust ei mäleta, siis kohtu hinnangul tunnistaja M. H. kohtuistungil antud ütlused ei anna mingit tõenduslikku teavet asjaolu kohta, kes sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxx süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis.

7 (13)

Asjaolu kohta, kes juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlgaste-Roosi teel sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxx on peale tunnistajate A. S. ja T. E. arvestatavaid ütlusi andnud veel tunnistaja M. F. ja süüdistatav ise. Tunnistaja M. F. kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis tema sõidukit, kui nad hakkasid tanklast Soodoma poole liikuma. Kui politseiauto lähemale jõudis, parkis ta sõiduki kõrvale, lülitas tuled välja ja hüppas tagaistmele. Auto kinnipidamise hetkel võis sõidukite vahemaa olla 300-500 meetrit. Politseiauto tuli lähemale, kuid siis oli M. F. juba tagaistmel. Ees tema kõrval istus C. M. . Tagaistmel kõrvalistuja taga istusid M. H. , siis M.H, M. O. ja G. K. . Kui M. F. tagaistmele hüppas, sattus ta vist G. K. kõrvale. M.H oli keskel tagaistmel. Sellise hüppe tegi M. F. põhjusel, et käis sel ajal sõjaväes, oli parasjagu loaga väljas, auto oli ülerahvastatud ja ta kartis pahandusi. Tal oli seljas hallikas-sinist värvi jope, sinist oli külje peal ja selja peal. Mis teistel poistel seljas oli, M. F. ei mäleta. Politseinikud tulid auto juurde 2-3 minutit hiljem pärast seda, kui ta oli auto peatanud. Ta teeskles magamist. Politsei võttis M.H autost välja, kuna tema oli auto omanik. Politsei M. F. ei rääkinud. Kuigi M. F. oli kaine, sattus ta segadusse ega teatanud politseile, et hoopis tema oli juht. Sündmus lõppes selliselt, et politsei võttis kõik kaasa ja viis kodudesse. Ka süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et sõidukit ei juhtinud mitte tema, vaid M. F. . Süüdistatav ise ei mäleta, kes autot juhtis, kuid teab, et tema roolis ei olnud. M. F. ütles M.H-le järgmisel päeval, et M. F. oli ise roolis. Süüdistatava arvates võis politsei teda juhiks pidada põhjusel, et ju ta oli tagaistmel kuidagi teiste peal, auto oli ülerahvastatud ning ju ta tundus politseile kahtlane. Kuidas sõbrad autos sündmuse ajal paiknesid, seda süüdistatav ei mäleta. Ka ei mäleta süüdistatav, mis tal seljas oli. Arvab, et sinine dressipluus see ei olnud ning politsei nägi olukorda valesti. Seda, mis teistel poistel seljas oli, ta ei mäleta. Ka ei ole M.H kohapeal politseile tunnistanud, et juhtis sõidukit. Ta ei saanudki midagi väita, sest oli purjus ja ei mäletanud. Hinnates kogumis süüdistatava, tunnistajate M. F. , A. S. ja T. E. ütlusi asjaolu osas, kes juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlgaste-Roosi teel sõiduautot Audi A4, loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate A. S. ja T. E. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava enda ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et süüdistatav väidab ennast mäletavat täpselt, et ise autot ei juhtinud, kuid samas muid sündmuse täpsemaid asjaolusid ta joobe tõttu ei mäleta. Et M.H oli raskes alkoholijoobes, on süüdistatav ka ise kinnitanud ning tõendavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja eksperdiarvamus (millel kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi). Soov vabastada oma sõbraks olevat süüdistatavat kriminaalvastutusest on asjaolu, mis on kallutanud tunnistaja M. F. andma süüdistatavat õigustavaid ütlusi. Ka on rida asjaolusid (millel kohus peatub veel põhjalikumalt edaspidi), mis äratavad kahtlust tunnistaja M. F. ütluste usaldusvääruses. Kohtu hinnangul A. S. ja T. E. ütlused tõendavad, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõiduautot Audi just süüdistatav, mitte M. F. . Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused kogumis tõendavad, et Põlgastest tulevale sõiduautole vastu liikudes vahetult peale sõiduauto seismajäämist hüppas juhistmelt sinise dressipluusiga noormees tagaistmele ning sel hetkel oli politseiauto sõiduautost Audi maksimaalselt 20 meetri kaugusel. Ka tõendavad tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused, et nad sõitsid Audi juurde ning tunnistajad jõudsid Audi juurde lühikese aja jooksul. Kuigi tunnistaja M. F. ütluste kohaselt oli patrullsõiduk sõiduauto Audi peatumise hetkel kuni 500 meetri kaugusel ja politseinikud tulid sõiduauto Audi juurde 2-3 minutit pärast selle peatumist, on need ütlused ümber lükatud tunnistajate T. E. ja A. S. ütlustega. Tõepoolest ei ole eluliselt usutav, et tunnistajad T. E. ja A. S. oleksid sõiduautos Audi toimuvat

8 (13)

näinud 300-500 meetri kauguselt. Kuna tunnistajad A. S. ja T. E. on osanud anda ütlusi sõiduautos Audi toimunu kohta, pidid nad olema sõiduautole kohta tunduvalt lähemal kui tunnistaja M. F. väidetud 300-500 meetrit. Nagu kohus eespool tuvastas, ei olnud patrullsõiduki ja sõiduauto Audi A4 vahemaa peale õlema peatumist suur (jäi alla 10 meetri). Sellise vahemaa läbimiseks ei saanud A. S. ja T. E. kuluda 2-3 minutit, vaid selleks võis kuluda vaid mõni sekund. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused kogumis tõendavad, et patrullsõidukil põlesid ees täistuled, Audil tuled ei põlenud ning vaade Audile oli hea. Kohtu hinnangul vaatamata sellele, et sündmus toimus pimedal ajal valgustamata teel, oli tunnistajatel A. S. ja T. E. tulenevalt nende asukohast patrullsõiduki tulede valgusvihus võimalik näha, mis toimus vastu tulnud sõiduki sees. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlustest nähtuvalt oli patrullsõiduki näol tegemist bussiga. Seega on eluliselt usutav, et bussi kui sõiduautost suurema ja mõnevõrra ka kõrgema sõidukid tuled valgustasid sõiduauto salongi. Tunnistaja T. E. on andnud ütlusi, et Audi juurde jõudes tundis ta ära sinise dressipluusiga noormehe, kelleks osutus M.H . Tunnistajad A. S. ega T. E. ei näinud juhi kohalt lahkunud noormehe nägu. Samas on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et juhi istmelt lahkunud noormehel oli seljas sinine dressipluus, teistel noormeestel midagi sinist seljas ei olnud, pigem musta värvi joped, ainult juhi kõrval istujal (C. M. ) oli seljas midagi heledat. Tunnistaja M. F. on andnud ütlusi, et tal oli seljas hallikas-sinist värvi jope. Teised autos olnud isikud kellelgi seljal olnud riietust konkretiseerida pole osanud. Autos viibinud isikute riietuse osas, välja arvatud C. M. , ei anna erilist tõenduslikku teavet ka foto C. M. Facebooki leheküljelt. Ainult C. M. on silmnähtavalt eristuv hele riietus, kuid teiste isikute riietus ja selle värv jääb arusaamatuks. Kohus leiab, et ainuüksi tunnistaja M. F. ütlused ei lükka ümber tunnistajate A. S. ja T. E. ütlusi, et M.H oli seljas sinine dressipluus ja just sellise riietusega isik lahkus juhikohalt tagaistmele. Ka on tunnistajad A. S. ja T. E. kinnitanud, et kui nad Audini jõudsid, istusid tagaistmel juhiistme poolt vaadatuna G. K. , tema kõrval M. F. , siis M. H. ja M. O. , kelle jalgade peal lebas M.H. Tunnistaja C. M. ütluste kohaselt, kui politsei tuli, istus tema juhi kõrval ning juhi poolt võttes istusid tagaistmel M.H , seejärel M. H. , M. F. , G. K. ja M. O. . M. F. ütluste kohaselt tagaistmel kõrvalistuja taga istusid M. H. , siis M.H , M. O. ja G. K. . Kui ta tagaistmele hüppas, sattus vist G. K. kõrvale. M.H oli ikka keskel tagaistmel. Tunnistaja G. K. ütluste kohaselt enne politsei tulekut M. F. kõrval ees istus C. M. , M. F. taga tema, seejärel M. H. , M. O. ja M.H. M. O. ütluste kohaselt pärast hüpet jäi M. F. kuhugi keskkohta, M. O. ise istus ääres. Süüdistatav ega tunnistaja M. H. noormeeste paiknemist autos ei mäleta. Seega on tunnistajad A. S. ja T. E. võrreldes tunnistajate M. F. , M. O. ja C. M. erinevalt kirjeldanud noormeeste paiknemist Audi tagaistmel politsei saabudes. Ka ei kattu noormeeste ütlused omavahel. Võrreldes tunnistajate M. F. , M. O. ja C. M. ütlustega loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused noormeeste paiknemise kohta sõiduauto Audi tagaistmel. Tunnistajate M. F. ja M. O. ütluste kohaselt paiknesid noormehed tagaistmel kõrvuti. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et viis täiskasvanut noormeest mahuvad Audi A4 tagaistmele istuma üksteise kõrvale. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et noormehed paiknesid pärast politsei saabumist autos tunnistajate A. S. ja T. E. poolt kirjeldatud viisil – tagaistmel istusid juhiistme poolt vaadatuna G. K. , tema kõrval M. F. , siis M. H. ja M. O. , kelle jalgade peal lebas M.H. Et ta võis olla tagaistmel kuidagi teiste peal, möönis kohtuistungil ka süüdistatav ise. Süüdistatava asend (tagaistmel teiste jalgade peal) võimaldab kohtu hinnangul järeldada, et just süüdistatav oli isikuks, kes juhiistmelt tagaistmele ronis. Kuna süüdistatav istuma enam ei mahtunud, jäi ta teiste noormeeste põlvedele pikali lebama. M. F. ütlused, et hoopis tema juhtis sõidukit ja hüppas tagaistmele, on ümber lükatud tunnistajate A. S. ja T. E. ütlustega. Tunnistaja

9 (13)

M. F. ütlused asjaolu osas, et tema juhtis autot ja hüppas tagaistmele, muudab ebausaldusväärseks noormeeste paiknemine tagaistmel. Ei ole eluliselt usutav, et juhikohalt taha hüpanud M. F. oleks saanud istekoha sisse võtta tagaistmel teiste vahel samas kui M.H paiknes temast eespool tagaistujate jalgade peal. Piisavat aega ja ka ruumi asukohtade vahetamiseks auto tagaistmel kohtu arvates M. F. ja M.H-le ei jäänud, sest politseiametnikel kulus auto juurde jõudmiseks vaid mõni hetk. Ka oli sõiduauto Audi kogu aeg tunnistajate T. E. ja A. S. vaateväljas ning võimalikku kohtade vahetust tagaistmel olevate isikute vahel oleks tunnistajad näinud. M. F. ütluste usaldusväärsuses (et tema juhtis autot) äratab kahtlust ka M. F. enda käitumine sündmuskohal. M. F. väitel oli tema kaine autojuht. Eeldades M. F. väite õigsust olnuks eluliselt usutavam, et olukorras, kus politsei pidas sõidukijuhiks alkoholijoobes M.H , avaldanuks M. F. juba sündmuskohal, et tema juhtis sõidukit. M. F. väide, et ta jättis selle segadusest tegemata, ei ole eriti veenev. Asjaolus, et M. F. oli 10.10.2015 õhtul täiesti kaine, äratavad siiski kahtlust tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused. Viimased on kinnitanud, et M. F. oli alkoholijoobes, tema suust tuli alkoholi lõhna ning tema kõndimine oli taaruv. Kohtule tõendina esitatud foto C. M. Facebooki leheküljelt ei tõenda kohtu hinnangul seda, kes juhtis sõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Foto on C. M. Facebooki lehele üles laetud 10.01.2015 kell 22.15. Tunnistajad M. F. , C. M. ja G. K. on kinnitanud, et pilt on tehtud samal õhtul Põlgaste tankla juures seisvas autos. Fotolt on selgesti äratuntavad eespool olevad M. F. ja C. M. . Taamal on veel kaks isikut. Kohtu hinnangul ei saa fotost järeldada, et M. F. oli isikuks, kes juhtis sõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohal. Pilt on tehtud umbes 15 minutit enne süüdistuses märgitud aega, mis tähendab, et noormehed viibisid Põlgaste tankla juures veel mõnda aega. Kohtu hinnangul oli noormeestel pärast pildi tegemist võimalus autos kohti vahetada. Kohtule on tõendina esitatud veel üks foto C. M. Facebooki leheküljelt (tl 44) väidetavalt patrullsõiduki tulede kohta. Fotol paistavad tõesti pimeduses mingi sõiduki tuled. Ent millise sõidukiga on tegemist ja kus foto on tehtud, selle kohta antud tõend mingit teavet ei anna. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütluste kohaselt oli M.H alkoholijoobes. Ka süüdistatav ise pole eitanud alkoholi tarvitamist 10.01.2015. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 19) nähtub, et 10.01.2015 kell 22.35 on indikaatorvahendiga M.H tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,30 mg/l. Ka on indikaatorvahendi protokollis märgitud M.H välised alkoholijoobe tunnused. Muu hulgas on indikaatorvahendi protokollis märgitud, et M.H koordinatsioon on väga häiritud, tema kõne aeglane, aja- isiku ja kohataju puudub. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 23) nähtub, et M.H on keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ning on soovinud anda verd. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 25-26) nähtub, et Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskond on saatnud M.H 11.01.2015 vereanalüüsiks AS-i Põlva Haigla, et tuvastada etanoolisisaldus tema veres. Vereproov võeti M.H-lt 11.01.2015 kell 00.10. Proovi identifitseerimise markeeringu koodina on saatekirjas märgitud 030159/V2065. Kohtu hinnangul indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendavad, et M.H joobe tuvastamine on toimunud korrakaitseseaduse §-des 37-40 sätestatud korras. Ekspertiisiaktis nr 4-I (tl 27-28) ekspert Anne Moori poolt 23.01.2015 antud eksperdiarvamuse kohaselt 11.01.2015 kella 00.10 ajal M.H-lt võetud veres oli etanooli 2,35 +/- 0,07 mg/g. Eksperdiuuringute kirjeldavas osas on märgitud, et proov toodi turvakotis nr 030159. Turvakott oli

10 (13)

korralikult suletud. Vereproov oli nõuetekohases katsutis. Katsutil oli turvakleeps V2065. Kohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjas toodu koos eksperdiarvamusega tõendab usaldusväärselt, et Põlva haiglas M.H-lt 11.01.2015 kell 00.10 võetud veres oli etanooli 2,35 +/- 0,07 mg/g, s.o vähemalt 2,28 mg/g. Kuna M.H oli enne vereproovi andmist juhtinud mootorsõidukit, saab teha järelduse, et juba sõiduki juhtimise ajal oli tema veres etanooli vähemalt 2,28 mg/g. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ega esile toodud asjaolu, et M.H oleks tarvitanud alkoholi pärast mootorsõiduki juhtimist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et alkoholi oli tarvitanud süüdistatav juba enne mootorsõiduki juhtima asumist ning temal alkoholijoobe olemasolu tuvastamisel võib lähtuda pärast mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kindlakstehtud vere alkoholisisaldusest, s.o 2,35 +/- 0,07 mg/g. Seega juhtis M.H mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. M.H veres olnud alkoholisisaldus on suur - vähemalt 2,28 mg/g kohta. Seega ei saanud ka tarbitud alkoholikogus olla eriti väike. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt oli M.H umbjoobes, tema jutt oli väga segane. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on muuhulgas märgitud, et M.H koordinatsioon on väga häiritud, tema kõne aeglane, aja- isiku ja kohataju puudub. Seega oli alkoholijoobes olek ka väliselt märgatav. Kuigi M.H eitab süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduki juhtimist, on ta siiski kinnitanud, et oli süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobes. M.H kohtuistungil antud ütluste kohaselt sellise joobeastmega ei olekski ta suutnud autot juhtida. Erinevalt süüdistatava enda väidetust loeb kohus siiski tõendatuks, et M.H juhtis sõidukit. Arvestades suurt joobeastet sai M.H kohtu arvates ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes on ta lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on M.H süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et M.H juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste-Roosi tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,28 mg/g . Seega juhtis M.H mootorsõidukit alkoholijoobes. M.H süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib M.H toimepandu KarS § 424 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab M.H süüd, mida kohus loeb suureks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid ja raskemaid liiklusseaduse rikkumisi, millega pannakse ohtu mitte ainult süüdlase enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervis. Käesoleval juhul on M.H juhitavas sõidukis peale tema enda viibinud veel viis noort inimest. M.H süü suurust suurendavad asjaolud, et alkoholisisaldus M.H veres on olnud väga suur ning ta rikkus ka muid liiklusseaduse nõudeid (sõidukis oli rohkem sõitjaid kui istekohti, sõiduk liikus pimedal ajal tuledeta). Ka on tegemist isikuga, kes on varem analoogilise kuriteo toime pannud. Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (tl 32-37) tõendavad, et M.H on Tartu Maakohtu 11.04.2011 otsusega karistatud KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva) KarS § 73 sätete alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse

11 (13)

äravõtmisega 6 kuuks. 10.01.2015 oli M.H karistatus kustumata. M.H süüd vähendab asjaolu, et tema toimepandul ei olnud siiski raskeid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatisest nähtuvalt omab M.H lisaks kehtivale kriminaalkaristusele joobes juhtimise eest ka kümmet väärteokaristust, sh mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest. Kuna M.H on ka varem joobes juhtimise eest karistatud, ei pea kohus põhjendatuks temale kergemaliigilise karistuse so rahalise karistuse mõistmist. Seda eriti asjaolu valguses, et karistusregistri teatisest nähtub ja ka süüdistatava enda kinnitusel on süüdistataval tasumata rida varem temale väärteomenetluse korras määratud rahatrahve. M.H tuleb karistada vangistusega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr, mis käesoleval juhul on 1 aasta 6 kuud. Arvestades süü suurust ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist võib M.H-le mõistetav karistus olla kohtu arvates sanktsiooni keskmises määras. Kuna varasemalt on M.H kriminaalkorras karistatud siiski vaid ühel korral ja katseajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud, võib M.H vangistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata. Kuna uue kuriteo toimepanemine osutab siiski asjaolule, et eelmisest täielikult tingimisi käitumiskontrolli kohaldamata mõistetud vangistusest ei ole M.H vajalikke järeldusi teinud, peab kohus vajalikuks vangistusest osa pöörata koheselt täitmisele ja allutada süüdistatava katseajaks käitumiskontrollile. Korduv joobes juhtimine osutab asjaolule, et M.H puhul tuleb alkoholitarvitamist pidada ohuteguriks, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Uute kuritegude vältimiseks on otstarbekas panna süüdistatavale katseajaks lisakohustus alkoholi mitte tarbida. Arvestades asjaolu, et M.H ei ole õiguskuulekas juht (omab karistatust joobes juhtimise eest ja ka mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest) peab kohus põhjendatuks panna süüdistatavale lisakohustuse osaleda mõnes sotsiaalprogrammis. Väljatrükk liiklusregistrist (tl 30) tõendab, et M.H omas kuriteo toimepanemise ajal ja omab ka käesoleval ajal B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuna K. Viljar ei ole õiguskuulekas liikleja (omab karistatust joobes juhtimise eest ja ka mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest) on põhjendatud M.H suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Arvestades M.H süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist võib ka lisakaristus olla KarS § 50 lg 1 p 1 sanktsiooni keskmises määras. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2015 töötasu alamäär kuus on 390 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 390, s.o 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva

12 (13)

seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud summad. Tunnistaja A. S. on kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulude katteks on makstud 5,16 eurot (tl 44). KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 25) ja EKEI õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 29) tõendavad, et M.H joobe tuvastamisega seonduvad kulud on kokku 41 (14 + 27) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras. Õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulude kohta tõendab, et kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud on 1 euro (tl 41). KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õiendile (tl 40) on kutsete saatmise kulu 18,42 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus M.H-lt kõik menetluskulud riigituludesse välja. Süüdistatava enda kulud - valitud kaitsja tasu 1704 eurot (kulude nimekiri ja õigusteenuse arved tld 50-55) tuleb jätta süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.