Liiklussüüteod

· SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99915700068613. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtu kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu V.Z süüdistatakse KarS § 424 selles, et tema

tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. V.Z süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, kes on juhtinud 15.08.2014 ja 04.10.2014 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 24.06.2015. a kella 18.33 paiku Aovere-Kallaste-Omedu maanteel kuni peatamiseni Tartumaal Kallaste linnas, Pihlaka tänaval sõiduautot Renault Laguna reg.märgiga XXXX ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. V.Z rikkus Liiklusseaduse (01.05.2015 jõustunud redaktsioonis) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki

juhtimisega, pani V.Z toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale V.Z-ile KarS § 424 järgi 10 kuud vangistust ja KarS § 4231 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o. ajavahemikul 24.-26.06.2015. a ja lõplikuks karistuseks lugeda 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga 357 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud kohustus osaleda KarS § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on V.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud liiklusohutusele või sõltuvusest vabanemisele. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.Z

süüdi tunnistada KarS §-de 423 ja 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 144 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 168 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega tuleb V.Z hüvitada menetluskulud kokku 897 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. V.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et V.Z taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. V.Z puudub püsiv sissetulek, elatist teenib ta hooajatöödega. V.Z-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.