Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

määrusega

ning

kantud

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Nikita Filippov, isikuna, kes on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 10.01.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas uuesti edasiandmise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 18.03.2015 suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga vähemalt 68,8 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilisest ainest osa, ehkki täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet marihuaanat andis N. Filippov eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 18.03.2015 ebaseaduslikult edasi eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutele.

Osundatud narkootilisest ainest osa, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 1,34 grammi hoidis N. Filippov kahte fooliumpakendisse pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 18.03.2015 kellani 14.55, mil ta Tallinnas Tallinnas Laagna teel asuva Kotka bussipeatuse juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 67,46 grammi hoidis N. Filippov kokku 85 fooliumpakendisse pakendatuna ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXXkuni 18.03.2015 kellani 15.42, mil narkootiline aine tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus N. Filippovi poolt vabatahtlikult välja anti ning politseitöötajate poolt tema valdusest ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist marihuaanast. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 91 inimesele.

Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega pani N. Filippov isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava N. Filippovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N. Filippovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise alguseks on tema kahtlustatavana kinnipidamine 18.03.2015. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida N. Filippovilt ära võetud ja arestitud sularaha 1 495 eurot ja 20 USA dollarit. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Toimepandut kahetses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Kaitsja palus kohtul kaaluda ka võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning N. Filippov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot ning selline summa on õigesti ära märgitud ka kokkuleppes. Narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu on 504 eurot ning õigusabi kulud seoses määratud kaitsja osalemisega eeluurimisel ja kohtuistungil on 168 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ning N. Filippovi ja tema kaitsja taotlusi kohtuistungil, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib N. Filippovile ilmselt üle jõu. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid menetluskulud jätta riigi kanda. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ning narkootilise aine pakendamise ja kaalumise vahendid tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.