Liiklussüüteod

Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. D.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost; määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 633 (kuussada kolmkümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „D.A , 1-15-6545, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.A-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.A süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 12.06.2015 kella 23.02 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Pärnamäe tee 188 asuva maja juures mootorsõidukit mootorratast Yamaha XV 1700 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,95 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,86 mg/l). Sellise käitumisega rikkus D.A liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.08.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Alice Simmi, süüdistatava D.A ja tema kaitsja Natalia Lausmaa vahel järgnev kokkulepe: Prokurör taotleb kohtus D.A süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 6 /kuus/ kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.-13.06.2015, so 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 5 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, § 68 lgst 1, § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et D.A kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal eriala, kuid ta ei tööta alaliselt ning tema sissetulek ei ole seetõttu pidev ja ühesugune. Sellele vaatamata leiab kohus, et süüdistatav on seega sissetulek, mis võimaldab äraelamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava majanduslik olukord võimaldab menetluskulude tasumist ja lisaks sellele ei ole süüdistatav taotlenud menetluskulude vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu, mida peab taotluse esitamise tõendama. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulu tuleb süüdistatavale välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub pidev sissetulek, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.