Liiklussüüteod

2 (6)

Helistvee sai aru, et politseiauto poolt on peatumismärguanne antud just talle, lisas Kevin Helistvee kiirust. Ta sõitis krossimootorrattaga mööda Kreutzwaldi tänavat ja keeras Võlsi teele. Patrullauto järgnes talle. Mootorratta ja politseiauto vahemaa oli 50-100 meetrit ning sõidukite kiirused võisid olla kuni 100 km/h. Kevin Helistvee sõitis Võlsi teelt Raudtee tänavale. Raudtee tänaval kukkus Kevin Helistvee krossimootorratta pealt maha. Tunnistaja R. K. oli varasemast tööalasest kokkupuutest Kevin Helistveega teada, et Kevin Helistveel puudub juhtimisõigus. Asjaolu, et Kevin Helistvee põgenes 18.10.2014 krossimootorrattaga politseiametnike eest ja et ta sõitis just tunnistaja R. K. poolt kirjeldatud marsruuti pidi ning et tal puudus sel ajal juhtimisõigus, on kohtuistungil kinnitanud ka Kevin Helistvee ise (tl 52). Kevin Helistvee ütluste kohaselt on tal Paju tänaval töögaraaž ning krossimootorratas oli seal. 18.10.2014 vahetas ta mootorrattal ühte osa ja tahtis maja ümber tiiru teha. Kiivit pähe ei pannud. Sel momendil juhtus politsei vastu tulema. Kevin Helistvee sattus paanikasse ja hakkas politseinike eest ära põgenema. Kui kiiresti ta sõitis, seda Kevin Helistvee ei tea, sest mootorrattal puudub spidomeeter. Liiklusregistri Võru büroo juhataja 06.11.2014 vastusest juhtimisõiguse päringule (tl 21) nähtub, et Kevin Helistvee mootorsõiduki juhtimisõigus on alates 01.07.2011 peatunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos liiklusõnnetuse skeemiga (tl 20) nähtub, et Võru linnas Võlsi tee ja Raudtee tänava ristmikul toimus 18.10.2014 kell 12.20 liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt ebaõigelt valitud sõidukiiruse ja vähese sõidukogemuse tõttu kaotas juht paremkurvis sõiduki üle kontrolli ja kukkus teele külili. Liiklusõnnetuses osales Kevin Helistvee ning temale kuulunud registreerimismärgita sõiduk Yamaha 1243, xxxxxxx-xxx. Hinnates kogumis tunnistaja R. K. ja süüdistatava enda ütlusi, Liiklusregistri Võru büroo juhataja 06.11.2014 vastuses ning sündmuskoha vaatlusprotokollis toodut, loeb kohus tõendatuks, et Kevin Helistvee juhtis 18.10.2014 kella 12.20 paiku Võru linnas Kretzwaldi tänaval ja Võlsi teel ilma registreerimismärgita mootorratast Yamaha omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendid on kokkulangevad selles, et süüdistatav 18.10.2014 Võru linnas endale kuuluvat krossimootorratast juhtis ning ei omanud sel ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ka oli mootorratas registreerimata. Süüdistuses on kuriteo toimepanemise ajana märgitud 18.10.2014 kella 12.30 paiku. Kuivõrd Kevin Helistvee poolt mootorratta juhtimine lõppes liiklusõnnetusega, mis sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel toimus 18.10.2014 kell 12.20 ning pärast seda Kevin Helistvee enam mootorratast ei juhtinud, tuleb kohtu arvates süüteo toimepanemise aja kindlaksmääramisel lähtuda sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud liiklusõnnetuse toimumise ajast so 18.10.2014 kell 12.20. Kevin Helistvee sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 19) nähtub, et 18.10.2014 kell 13.00 Võru linnas Võlsi tee ja Raudtee tänava ristmikul on Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku H. R. Kevin Helistvee kõrvaldatud mootorratta (registreerimata) juhtimiselt, kuna Kevin Helistveel puudus juhtimisõigus ning ta oli joobeseisundis. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt Kevin Helistvee jõudes oli aru saada, et Kevin Helistvee on tugevas alkoholijoobes, kuna tema kõnepruuk ja muud välised tunnused viitasid sellele. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt mõõtis ta indikaatorvahendiga Kevin Helistveel joobe, mis võis olla 1,21 promilli. Kuna Kevin Helistvee väänas kukkumise tagajärjel jala välja, kutsusid politseiametnikud kutsusid talle kiirabi. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt võttis kiirabi Kevin Helistvee kaasa ning kiirabile sai esitatud saatekiri vereproovi tegemiseks.

3 (6)

Et 18.10.2018 on saabunud Lõuna-Eesti Haigla AS-i liiklusõnnetuses kannatada saanud mootorsõidukijuht Kevin Helistvee, tõendab ka Lõuna-Eesti Haigla AS teatis ( tl 18). Viimases on muuhulgas märgitud, on kannatanul on peas kaks ca 1 cm põrutushaava ja mõlemal säärel väiksed marrastused. Ka on teatises märgitud, et juhil on joobe tunnused. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 15-16) nähtub, et Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond saatis Kevin Helistvee 18.10.2014 AS Lõuna-Eesti Haiglasse vereproovi andma, et tuvastada etanoolisisaldus tema veres. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti Kevin Helistveelt vereproov 18.10.2014 kell 13.05. Proovi identifitseerimise markeeringu koodina on saatekirja märgitud V04912 021754. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 588T kohaselt on proovimaterjal vastu võetud 21.10.2014. Samuti nähtub uuringuaktist, et ekspert Anne Moori on tuvastanud, et Kevin Helistvee verest leiti 22.10.2014 etanooli 2,30 +/- 0,07 mg/g, k=2. Joobeseisundi saatekirja lisas 1 (tl 16) on märgitud, et proov toodi turvakotis nr 021754. Turvakott oli korralikult suletud. Vereproov oli katsutis, millele oli kleebitud turvakleeps nr V04912. Uuringuakt tõendab kohtu arvates usaldusväärselt, et Kevin Helistveelt 18.10.2014 kell 13.05 võetud vereproovis oli etanooli 2,30 +/- 0,07 mg/g. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kevin Helistvee juhtis mootorsõidukit 18.10.2014 kella 12.20 paiku. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja ütlused, süüdistatava enda ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollis, joobeseisundi tuvastamise saatekirjas ja Lõuna-Eesti Haigla AS-i teatises toodu kogumis, et vahetult peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist toimetati Kevin Helistvee Lõuna-Eesti Haigla AS-i, kus võeti temalt veres alkoholisisalduse kindlakstegemiseks vereproov. Kevin Helistvee ise on kohtuistungil kinnitanud, et ta oli 18.10.2014 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes (tl 52, 52 pöördel). Kevin Helistvee ütluste kohaselt käis ta 17.10.2014 õhtul sõpradega klubis ning tarvitas seal alkoholi – viin, kokteilid. Kuue-seitsme paiku järgmise päeva hommikul läks ta magama ning ärkas paar tundi hiljem. Seejärel läks ta garaaži juurde ning jõi seal koos sõbraga õlut. Kevin Helistvee ütluste kohaselt ta teadis, et ta on alkoholijoobes, kui läks rattaga sõitma. Kohus on eespool lugenud tõendatuks, et 18.10.2014 kell 13.05 Kevin Helistveelt võetud vereproovis tehti kindlaks etanoolisisaldus 2,30 +/- 0,07 mg/g. Alkoholi tarvitamist enne mootorsõiduki juhtima asumist on kinnitanud ka Kevin Helistvee ise. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ega esile toodud asjaolu, et Kevin Helistvee oleks tarvitanud alkoholi pärast mootorsõiduki juhtimist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et alkoholi oli tarvitanud süüdistatav juba enne mootorsõiduki juhtima asumist ning temal alkoholijoobe olemasolu tuvastamisel võib lähtuda pärast liiklusõnnetuse toimumist ja mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kindlakstehtud vere alkoholisisaldusest, s.o 2,30 +/- 0,07 mg/g. Seega juhtis Kevin Helistvee mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kevin Helistvee rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kevin Helistvee veres olnud alkoholisisaldus on küllaltki suur - vähemalt 2,23 mg/g kohta. Seega ei saanud ka tarbitud alkoholikogus olla eriti väike. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt oli näha, et Kevin Helistvee on tugevas alkoholijoobes. Seega oli alkoholijoobes olek ka väliselt märgatav. Kevin Helistvee kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta teadlik, et ta oli mootorratast juhtides alkoholijoobes. Seega sai Kevin Helistvee ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on Kevin Helistvee süüteo toime pannud otsese tahtlusega.

4 (6)

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Kevin Helistvee juhtis 18.10.2014 kella 12.20 paiku Võru linnas Võlsi teel mootorratast Yamaha, olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,23 mg/g kohta. Kevin Helistvee süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Kevin Helistvee toimepandu KarS § 424 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab Kevin Helistvee süüd, mida kohus loeb suureks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid ja raskemaid liiklusseaduse rikkumisi, millega pannakse ohtu mitte ainult süüdlase enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervis. Kevin Helistvee süü suurust suurendavad asjaolud, et alkoholisisaldus tema veres on olnud suur ning ta pani toime ka rida muid liiklusseaduse rikkumisi – juhtis mootorratast juhtimisõiguseta ja kiivrita, sõiduk oli registreerimata, eiras tahtlikult politsei poolt antud peatumismärguannet, ületas asulas lubatud piirkiirust. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt anti Kevin Helistveele peatumismärguanne, kuid viimane sõitis politseil eest ära. Et ta politsei eest põgenes, pole eitanud ka süüdistatav ise. Kuigi süüdistatav pole osanud anda ütlusi enda juhitud mootorratta kiiruse kohta, annavad tunnistaja R. K. ütlused ( kiirused võisid olla kuni 100 km/h) alust järelduseks, et Kevin Helistvee ületas ilmselgelt asulas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h. Et Kevin Helistvee ei olnud võimeline enda juhitud mootorsõidukit valitsema, annab tunnistust asjaolu, et sõit lõppes kukkumisega. Kevin Helistvee süüd vähendab asjaolu, et toimepandul ei olnud siiski raskeid tagajärgi – kukkumise tagajärjel kergeid vigastusi sai ainult süüdistatav ise. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri teatis (tl 23-35) tõendab, et Kevin Helistvee omab nelja kehtivat kriminaalkaristust sh on teda kahel korral (12.10.2011 ja 31.01.2014) kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Uute analoogilise kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi teinud. Seetõttu kohus leiab, et ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmisele räägib vastu asjaolu, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on süüdistatavat juba erinevate süütegude eest karistatud rahatrahvidega väärteomenetluse korras kui ka rahalise karistusega kriminaalkorras (Tartu Maakohtu 27.09.2010 otsusega), kuid Kevin Helistvee on jätkanud õigusvastast käitumist. Ka nähtub karistusregistri teatisest, et Kevin Helistveele määratud trahvid on tasumata. Süüdistatava enda kinnitusel on juba tema vastu täitmisel rahalisi nõudeid suures ulatuses. Seega ei täida rahaline karistus ühte peamist karistuse eesmärkidest - mõjutamaks süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatava enda kinnitusel on ta käesolevaks ajaks omandanud mootorsõiduki juhtimise õiguse, läbinud joobes juhtimist käsitleva programmi ja aru saanud oma varasema käitumise lubamatusest. Ka on Kevin Helistvee teinud usinasti üldkasulikku tööd. Tartu Vangla KrHO 04.09.2015 vastusest prokuröri järelepärimisele ( tl 39) nähtub, et Kevin Helistvee on Tartu Maakohtu 31.10.2014 otsusega mõistetud karistusest ära teinud 939 üldkasuliku töö tundi. Kõik need asjaolud iseloomustavad Kevin Helistveed positiivselt. Kuid need positiivsed

5 (6)

asjaolud ei muuda olematuks fakti, et 18.10.2014 pani Kevin Helistvee toime kuriteo, mille eest teda tuleb karistada. Süü suurust ja Kevin Helistvee varasemat elukäiku arvestades ei saa vangistus olla väga lühiajaline. Kuid Kevin Helistveed positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ühe kergendava asjaolu olemasolu arvestades ei pea vangistus olema ka väga pikk. Kohtu arvates võib piirduda ühe aastase vangistusega. Kuna Kevin Helistvee on uue kuriteo toime pannud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise all, tuleb KarS § 69 lg 7 alusel täitmisele pöörata ka eelmise karistuse ärakandmata osa so 2 kuud 7 päeva vangistust ( mis vastab 135 üldkasuliku töö tunnile) ja Kevin Helistveele mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel. Nagu kohus eespool leidis, Kevin Helistveel kuriteo toimepanemise ajal so 18.10.2014 mootorsõiduki juhtimise õigus puudus. Kevin Helistvee enda kinnitusel on tal käesoleval ajal mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Riigikohtu 26.10.2009 otsuses asjas 3-1-1-86-09 punktis 7.4 on kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi olemas. Kirjeldatud põhimõtet ei väära ka tõsiasi, et käesolevas asjas oli isikul kohtuotsuse tegemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Menetlusaluse isiku olukorda ei saa halvendada tema enda seaduskuulekas käitumine, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse taotlemine. Riigikohtu viidatud lahendi valguses leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa Kevin Helistvee suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist nagu taotles kohtuistungil prokurör. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2015 töötasu alamäär kuus on 390 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 390, s.o 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 15) tõendab, et Kevin Helistvee joobe tuvastamisega seonduvad kulud on 14 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud (tl 41, 45-46) kokku summas 557,04 (97,68+459,36) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Kevin Helistveelt kõik menetluskulud riigituludesse välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.