Liiklussüüteod

1-15-4232

1-15-4232 Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et 23.01.2015 kell 16.58 juhtis V.H mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Sõle tänavat Paldiski mnt suunas teisel sõidurajal, lähenedes Sõle 51 läheduses olevale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 /ülekäigurada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ning ei arvestanud piisavalt tee seisundiga /märg teekate/, ilmastikutingimustega /pime aeg/ ning muude liiklusoludega /tehisvalgustus; võimalike liiklejate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal /LS § 35 lg 4; 50 lg 3 p 1, 2/ olukorras, kus esimesel sõidurajal oli ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduk jalakäijale tee andmiseks, mis varjas tema vaatevälja ülekäigurajale /LS § 35 lg 5/, kuid olenemata sellest sõitis ta peatumata ülekäigurajale välja ja otsa autojuhi suhtes paremalt vasakule liikuvale jalakäijale XXX’ile, kes saadud löögist paiskus asfaldile, saades eluohtlikud tervisekahjustused /LS § 33 lg 1; § 35 lg 1/. V.H rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/, § 35 lg 5 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. V.H pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Harju Maakohtus 01.07.2015 toimunud kohtuistungil esitasid süüdistatav V.H , kaitsja Alexander Sergeev ja ringkonnaprokurör Rainer Amur kohtule taotluse arutada kriminaalasja lühimenetluse korras. Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks on kohtule esitatud ka kirjalikus vormis (tl 8). 01.07.2015 määras kohus KrMS § 234 lg 4 alusel kriminaalasja nr 1-15-4232 (15230200132) arutamist lühimenetluse korras. Süüdistatav V.H selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.07.2015 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud ning tunnistab ennast täielikult süüdi. Enda täiendavat ülekuulamist V.H ei taotle. Süüdistatava kaistja Alexander Sergeevi hinnangul on kriminaalasja kogutud ja kohtule esitatud tõendid lubatavad. V.H tunnistab ennast täielikult süüdi, samas palub vähendada hagis märgitud mittevaralise kahju summat, kuna on hetkel töötu ning ei suuda sellist summat välja maksta. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et V.H tegu on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Ringkonnaprokurör taotleb V.H karistamist järgmiselt: KarS § 423 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust;

1-15-4232 KarS § 74 lg 1 alusel jätta 8 kuud vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et V.H ei pane 18-kuulise katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks; KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V.H tasuma hagi katseaja jooksul. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk toetas prokuröri taotlust nii mõistetud karistuse kui ka kvalifikatsiooni osas. Kannatanu XXX sai eluohtlikke tervisekahjustusi ning oli esmalt pikalt koomas ning nüüd viibib ta PERH ́is järelravil. Ta ei ole võimeline suhtlema muul viisil kui silmapilgutuste ja käepigistuste abil ega ole võimeline ühtegi toimingut ise tegema. Vajab 24 tundi ööpäevas järelevalvet. Õnnetusest on möödunud viis kuud ning tema taastumine ei ole ette prognoositav. Süüdistatav on teinud ettepaneku, et maksab kannatanule ühe aasta jooksul 10 000 eurot. Kannatanu esindaja hinnangul selline hüvitis ei ole õiglane. Arvestades senist kohtupraktikat ning kannatanu elukvaliteedi langust, peab hindama kannatanu liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusest tuleva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks 50 000 eurot. Kannatanu esindaja palub: rahuldada esitatud tsiviilhagi ja mõista mittevaralise kahju hüvitist; mõista kahtlustatavalt kannatanu kasuks välja viivised alates hagiavalduse kohtumenetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni; kannatanu menetluskulud jätta Eesti Vabariigi või V.H kanda. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused Liiklusõnnetuse aktist nr 150 (tl 4) selgub, et 23.01.2015 kell 16.58 toimus Tallinnas Sõle 51 juures liiklusõnnetus, milles osales mootorsõiduki Audi A4 reg.märk XXX juht V.H ning jälakäija XXX. Tallinnas Sõle 51 juures asuval reguleerimata ülekäigurajal sõitis V.H otsa Sõle tänavat ületavale jalakäijale XXX ́ile. V.H oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kaine ning omas vastava kategooria mootorõisuki juhtimise õigust (staaž 14 aastat). Liiklusõnnetus toimus pilvise ilmaga pimedal ajal, valgustatud tasasel sirgel püsikattega ja erielementideta teelõigul, teekate oli märg. Suurim lubatud sõidukiirus on antud kohas 50 km/h. Kannatanu XXXtoimetati sündmuskohalt SA PERH ́i. Tunnistaja XXXütlustest (tl 52-55) selgub, et 23.01.2015 liikus ta oma autoga registreerimismärk XXX paremas reas mööda Sõle tänavat. Kell 16.58 nägi ta, kuidas Sõle 51 reguleerimata ülekäigurajale läheneb üks mees. Tunnistajast vasakul liikus sõuduk Audi A4 registreerimismärgiga XXX. Tunnistaja peatus, et jalakäia läbi lasta. Audi A4 jätkas liikumist endise kiirusega u 40-45 km/h ning sõitis ülekäigurajal jalakäijale otsa. Tunnistaja peatus ning helistas päästeteenistusse. 23.01.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga ning fototabeliga (tl 5, 6-7, 8-25, fotod nr 1-36) on tõendatud, et sõiduk paiknes liiklusõnnetuse järgselt Sõle 51 juures. Vaatlusega on tuvastatud, et sündmuskoht on valgustatud, ilm on pilvine, liiklusõnnetus toimus pimedal ajal sirgel teelõigul. Mootorsõiduk Audi A4 reg.märk XXX liikus mööda Sõle tänavat Puhangu tänava poolt Ehte tänava suunas vasakpoolsel sõidurajal (fotod 1-12). Lubatud kiirus on sündmuskohal 50 km/h. Reguleerimata ülekäigurada on tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544. Politsei fikseeris mootorsõiduki Audi A4 reg.märk XXX vigastusi (fotod nr 13-36). 23.01.2015 koostatud sõiduki Audi A4 reg.märk XXX vaatlusprotokolliga (tl 26-27) on tõendatud, et jalakäija on saanud löögi sõiduki parempoolsest esiosast, millele viitavad sõiduki vigastused, nt nühkejäljed jm deformatsioonid. Väljatrükist juhiloa ja sõiduki kohta (tl 66) selgub, et V.H-le on 28.10.2009 väljastatud juhiluba nr XXX, mis kehtib kuni 28.10.2019. Samuti nähtub väljatrükist, et V.H on sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga XXX omanik. 26.03.2015 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 15E-PõI0063 (tl 34-40) on tõendatud, et 23.01.2015 toimunud liiklusõnnetuses sai kannatanu XXX eluohtlikke tervisekahjustusi. Eksperdiarvamuse p 1 tõendab, XXX ́il on tuvastatud hulgitrauma (peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune

1-15-4232 verevalum läbimurdega ajuvatsakestesse, parema sarnaluu murd, põrutushaavad ja nahaalused verevalumid vasakul otsmiku piirkonnas ja paremal kukla piirkonnas, mõlemapoolsed roiete murrud, kopsude põrutus koos mõlemapoolse õhkrinnaga, lülisambla 1.rinnalüli vasaku ristijätke murd, vasaku õlavarreluu ülaotsa murd koos õlaliigese nihestusega, vasaku sääreluu keskosa killuline murd, pindluude murrud). Samuti on ekspertiisiaktiga (eksperdiarvamuse p 3) tõendamist leidnud, et 23.01.2015 teostatud toksikoloogiauuringul ei ole XXX ́i vereseerumist leitud etanooli. 24.03.2015 koostatud liiklustehnilise ekspertiisiaktis nr 15E-LL0014 (tl 42-44) on öeldud, et mootorsõiduki Audi A4 reg.märk XXX liikumiskiiruseks võib hinnata suurusjärgus 50 km/h. Kahtlustatava V.H ütlustest (tl 63-64) selgub, et ta tunnistab ennast süüdi. Liiklusõnnetuse ajal oli pime, asfalt oli märg ja libe. Ta sõitis Puhangu tänavalt välja Sõle tänavale. V.H ei tea, kust keeras Sõle tänavale tume Cadillac, kuid mäletab, et sõitis sellega ühel kiirusel peaaegu kõrvuti. Ühel hetkel Cadillac pidurdas, V.H aga jätkas liikumist ning alles jalakäijale otsa sõites hakkas pidurdama. Pärast liiklusõnnetust püüdis V.H haiglast ja politseist kannatanu kontakte saada. 08.04.2015 koostatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus (tl 71-72) tõendab, et kannatanu XXXei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul on istungil esitatud ja uuritud tõenditega, mida kohus loeb nende kattuvuse tõttu usaldusväärseiks, tõendamist leidnud, et 23.01.2015 kell 16.58 sõitis V.H mootorsõidukiga Audi A4 reg.märgiga XXX Tallinnas mööda Sõle tänavat Paldiski mnt suunas teisel sõidurajal. Lähenedes Sõle 51 juures olevale reguleerimata ülekäigurajale ning vaatamata kõrvalrajal peatunud sõidukile ei vähendanud ta oma sõiduki kiirust ning sõitis seetõttu otsa parajasti ülekäigurajal olevale jalakäijale. Jalakäija – kannatanu XXX– paiskus saadud löögist asfaldile ning sai eluohtlikke tervisekahjustusi. Kohtueelses menetluses on süüdistatava V.H käitumine kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi (mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm). Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud liiklusõnnetuse aktiga, tunnistaja ütlustega kuritegu toimepanemise asjaolude kohta, vaatlusprotokollide, fototabeli, skeemi, väljatrükiga juhiloa ja sõiduki kohta, ekspertiisiaktidega, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega ning V.H ütlustega. Kohus on seisukohal, et V.H tegevuses puudub kavatsetus või kaudne tahtlus. Kohtu hinnangul esineb V.H tegevuses hooletus, mis väljendus selles, et V.H ei vähendanud kiirust ega peatanud sõidukit reguleerimata ülekäiguraja ees, kui kõrvalreas liikuva sõiduki (Cadillac ́i) juht oli seda juba teinud. Sellise hoolimatuse ja liiklueeskirjade ränga rikkumise tagajärjel sai inimene üliraskeid eluohtlikke vigastusi. V.H-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süüd ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. V.H on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud üks kord. Kannatanu XXX seisund on üliraske, ta viibis pikka aega koomas ning käesolevaks ajaks on teadvusel, kuid liikumatu ja kontaktivõimetu. Kohus leiab, et arvestades V.H senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid tuleb V.H karistada vangistusega koos KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätete kohaldamisega. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või liikluseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme aastani. Kohus peab võimalikuks kohaldada V.H-le KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes (tl 81), samuti on taotletud välja mõista V.H-lt kannatanu kasuks viiviseid alates hagiavalduse kohtumenetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni.

1-15-4232 VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või selle eest vastutav. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui kannatanule on tekitatud tervisekahjustusi või kehavigastusi (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidluseobjektiks asjaolu, et raske tervisekahjustus on XXX ́il tekkinud 23.01.2015 kl 16.58 toimunud liiklusõnnetuse tulemusena. Ekspertiisiaktiga nr 15E-PõI0063 (ekspertiisiarvamuse punktid 1-3, tl 34-40) on tõendatud, et XXXsai eluohtlike tervisekahjustusi. Kannatanu oli pikalt koomas, on jätkuvalt liikumis- ja kontaktivõimetu ning tema taastumine ei ole ette prognoositav. XXX vajab pidevat, s.o 24 tundi ööpäevas järelevalvet ja abi. Tema elukvaliteet on nullis, tema seisund on suureks koormaks tema lähedastele ning ta sõltub täielikult teistest inimeste abist. Riigikohus on asunus seisukohale (lahendid nr 3-2-1-19-08 ja 3-2-1-152-09), et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kannatanule alati välja maksta mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule on tekitatud kehavigastusi või on kahjustatud tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab tekitatud kahju eest kostja. Käesoleval juhul on tuvastatud, et XXX ́ile tekitatud rasked tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses V.H tegevusega. Seega on põhjendatud XXX ́i nõue liiklusõnnetusega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustusi, elukvaliteedi muutmist, alampalga määra ja keskmist palka Eestis, peab kohus tarvilikuks mõista V.H-lt välja XXX ́i kasuks mittevaraline kahju summas 30000 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda jätta viivis välja mõistmata. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks antud asjas on riikliku ekspertiisiasutuse kulud (isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 15E-PõI0063 summas 84 eurot, tl 34-40 ja liiklustehnilise ekspertiisiakt nr 15E-LL0014 summas 457 eurot, tl 42-44) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Arvestades menetluskulude summa suurust kogumis, mittevaralise kahju summat ning võttes arvesse ka süüdistataval püsiva töökoha ja sissetuleku puudumist, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.