1-15-4461/8 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Deniss Tenisson`ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema pani 22.12.2014.a. Eesti Vabariigis Tallinna linnas toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valdamise ja veo – alljärgnevalt: 22.12.2014.a. omandas Deniss Tenisson eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 1529,6 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 1066 grammi puhast amfetamiini. Seejärel Deniss Tenisson 22.12.2014.a. ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet –1529,6 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 1066 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda tema kasutuses olevas sõiduautos Land Rover Discoveri (reg nr xxx) ja ebaseaduslikult vedades nimetatud narkootilist ainet kõnealuse sõiduautoga oma teekonnal Tallinna linnas kuni Punane tn 52 asuva majani, kus Deniss Tenisson 22.11.2014.a. kell 14:06 politseiametnike poolt kinni peeti. Vahetult enne kahtlustatavana kinnipidamist viskas Deniss Tenisson pakendi eelmärgitud suures koguses narkootilise ainega tema kasutuses olevast sõidukist välja tänavale, kust see järgnenud sündmuskoha vaatluse käigus ära võeti. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Deniss Tenisson toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KarS § 250 lg 1 riigiprokurör Andres Ülviste, süüdistatav Deniss Tenisson ja tema kaitsja Sven Sillar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Deniss Tenisson`ile karistuseks 1 /üks/ aasta ja 10 /kümme/ kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Deniss Tenisson`i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 22.12.2014.a. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 1) KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Deniss Tenisson`ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 1265 /üks tuhat kakssada kuuskümmend viis/ eurot, mis on Harju Maakohtu 05.05.2015.a. määrusega arestitud ning kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

2) KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Deniss Tenisson`ilt 8 000 /kaheksa tuhat/ eurot, mis on Deniss Tenisson`i suhtes konfiskeerimise tagamiseks kantud (deponeeritud) prokuratuuri tagatiste kontole järgmiselt: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: EE891010220034796011 Pank: AS SEB Pank Viitenumber: 3100057361 Summa: 8 000.00 EUR Selgitus: Deniss Tenisson`i eest konfiskeerimise tagamiseks kriminaalasjas nr 14221000184. 3) KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Deniss Tenisson`ilt tema kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Vertu Ascent Ti (IMEI-koodiga xxx), mis on Harju Maakohtu 05.05.2015.a. määruse alusel on konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite lattu, aadressil Tööstuse 52 Tallinn. 4) KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule Xxx(ik XXX) kuuluv sõiduauto BMW 730D (reg nr XXX, VIN-kood: XXX), mis oli Deniss Tenisson`i kasutuses. Nimetatud sõiduauto (koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega) on Harju Maakohtu 05.05.2015.a. määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning asub Politsei-ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Tagastamisele kuuluv arestitud vara: Harju Maakohtu 05.05.2015.a. määruse alusel on konfiskeerimise tagamiseks arestitud ka Deniss Tenisson`ilt 22.12.2014.a. kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kollasest metallist kett (kaaluga 127 grammi) koos kollasest metallist kaunistustega ristiga (kaaluga 38 grammi) ja kollasest metallist pealt kaunistustega sõrmus (kaaluga 16 grammi). Nimetatud väärismetallist ehisesemed (kogukaaluga 181 grammi), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite laos (aadressil Tööstuse 52 Tallinn), kohtuotsuse jõustumisel tagastada Deniss Tenisson`ile või tema poolt nimetatavale isikule. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Deniss Tenisson kuulub KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 21.01.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE0020. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 570.00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 10 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 10 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 77). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisiobjektilt võeti 9 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Deniss Tenissonilt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule - DNA ekspertiisi nr 15E-GE0020 kulu summas 513.00 eurot (9x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 57.00 eurot (570-513) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.

Asjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille kohta on koostatud 26.01.2015 ekspertiisiakt nr 15E-AN0008. Ekspertiisi maksumus 252.00 eurot. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 765.00 eurot - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Deniss Tenissoni kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist ja alternatiivselt ajatada aastale. Süüdistatav on sõlminud kokkuleppes oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, nõutava karistuse liigi ja määraga ning on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes on ära toodud kriminaalmenetluse kulude suurused liikide kaupa. Kohtuistungil süüdistatav nõustus kokkuleppega, väljendades kokkuleppes oma tõelist tahet ja nõustunud temalt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Eeltoodust johtuvalt Deniss Tenissoni taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd selleks puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus rahuldab menetluskulude ajatamise taotluse. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1740.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 145.00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.