ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-24-9571 Compensa Vienna Insurance Group avaldus ADB Eesti filiaali kaudu V. J. vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks asja lahendamine Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620, aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn); Avaldaja esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: V. J. (isikukood xxxx, aadress: xxxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult V. J.lt (isikukood xxxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) välja 661,36 (kuussada kuuskümmend üks eurot ja 36 senti) eurot, millest 581,34 eurot on põhinõue ja 80,02 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult V. J.lt (isikukood xxxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 581,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
Mõista puudutatud isikult V. J.lt (isikukood xxxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) menetluskuludena välja 400 (nelisada) eurot, millest 350 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista puudutatud isikult V. J.lt (isikukood xxxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu
(registrikood 12970620) välja viivis menetluskuludelt 400 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult põhivõlana välja mõista 581,34 eurot, ajavahemikul 28.04.2023 kuni 20.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivisena 80,02 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 21.06.2024 seadusjärgses määras. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile 338 eurot, samuti viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2.Avalduse kohaselt voolas puudutatud isikule kuuluvast korterist Xxxx 10.07.2021 vett alumisel korrusel asunud korterisse nr xxxx. Korteris nr xxxx kahjustus seetõttu siseviimistlus, sh duširuumid seinad ja siseuks. Korteriühistu esitas avaldajale teabe, mille kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks puudutatud isiku korteri wc potist alguse saanud veeavarii.
3.Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1 ja leidis, et puudutatud isik rikkus korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust, kuna veesüsteemi ja santehnika korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste korteriomanike vara. Avaldaja oli kahjustatud korteri kindlustusandja. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja kahju 581,34 eurot.
4.Seoses korteri remondiga esitas VS Trade OÜ avaldajale 03.08.2021 hinnapakkumise, kus on välja toodud kahjude kõrvaldamiseks tehtud tööde ja materjalide detailne maksumus 771,34 eurot. Avaldaja hüvitas remondi maksumuse ning esitas puudutatud isikule 13.04.2022 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse hüvitamist 581,34 euro ulatuses. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahjustatud korteri taastamiskulud, arvestades maha omavastutuse 190 eurot. Avaldaja andis tasumiseks aega 14 päeva, kuid puudutatud isik nõuet ei tasunud. Põhinõudena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista 581,34 eurot.
5.Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Avaldaja arvestab viivist alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni avalduse esitamiseni ehk alates 28.04.2023 kuni 20.06.2024. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 80,02 eurot, mille avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
6.Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris. Veeavarii toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel nõuetekohaselt mittetoimiv veesüsteem, millest valgus vesi alumisse korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veesüsteemi, ei oleks ka veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
7.17.10.2024 esitas avaldaja kohtule täiendavalt K. S.i 06.08.2021 allkirjastatud teate, mille kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks wc poti lekkimine puudutatud isikule kuulunud korteris nr xxxx. Lisaks tõi avaldaja välja, et remondiettevõtte VS Trade selgituste järgi oli korteri ülevaatuse ajal kahjustada saanud ainult ukseleng. Tegu oli eritellimisel valmistatud uksega, mida müüakse üksnes komplektis koos lengi ja
piirdeliistudega, mistõttu tuli uks välja vahetada. Tagasinõude puudutatud isikule esitas avaldaja allkirjastatult tavakirjaga.
8.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile. Õigusabi osutati tunnitasuga 169 eurot. Avalduse koostamine võttis aega 2 tundi. Istungiks valmistumine võttis aega 0,5 tundi. 17.10.2024 seisukoha koostamine võttis aega 1 tunni. Kokku on kulud õigusabile 591,50 eurot. Avaldaja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kogumis on avaldaja menetluskulud 641,50 eurot. Puudutatud isiku seisukohad
9.Puudutatud isik avaldusele ei vastanud ega ilmunud kohtu korraldatud istungile.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
11.Avaldaja on käesolevas asjas tõendanud, et ta oli sõlminud kindlustusvõtja V. P. kindlustuslepingu Xxxx korteri nr xxxx kindlustamiseks (dtl 41-43), mille järgi oli omavastutuse suuruseks 190 eurot.
12.29.07.2021 koostati Xxxx korteris ülevaatusakt (dtl 9), mille kohaselt oli korteris kahjustada saanud duširuumi sein ja ukseleng. Akti järgi oli kahju põhjustatud ülemise naabri wc poti lekkest. Xxxx korteriühistu esindaja K. S. kinnitas (dtl 10, allkirjastatud kinnitus nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel), et 10.07.2021 toimus kahjujuhtum, kus sai kahjustada elamu korter xxxx ning kahju põhjustas ülemise korruse korteri nr xxxx kahjustatud wc pott.
13.VS Trade OÜ esitas avaldajale hinnapakkumise (dtl 11) korteris nr xxxx tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Pakkumise kohaselt tuli duširuumis teha siseviimistluse taastamise tööd, samuti vahetada uks koos lengiga. Pakkumise kohaselt oli tööde maksumus kokku 771,34 eurot. Ettevõtte esindaja selgitas täiendavalt (dtl 52), et kuigi kahjustada oli saanud ukseleng, tuli terve uks vahetada, sest tegu oli eritellimusel valmistatud uksega, mida müüdi ainult koos lengi ja piirdeliistudega. Avaldaja kandis kindlustusvõtjale kahju hüvitamiseks 10.08.2021 üle 581,34 eurot (dtl 40).
14.13.04.2022 saatis avaldaja puudutatud isikule kahju tagasinõude (dtl 12-13), milles palus tasuda 581,34 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul. Vaatamata nõude esitamisele puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
15.VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust lähtuvalt on avaldajale üle läinud nõudeõigus isiku vastu, kes vastutas kindlustatud korterile tekkinud kahju eest. Avaldaja on tõendanud, et ta hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju.
16.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega esile toonud või tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta ei vastuta. Avaldaja esitatud tõendite kohaselt sai puudutatud isiku korterist alguse veekahju, mille tõttu sai kahjustada kindlustatud korteri duširuum. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis välistaks puudutatud isiku vastutuse tekkinud kahju eest.
18.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodust tuleneb, et kahju hüvitiseks on eeskätt kahjustatud asja parandamise mõistlikud kulud. Avaldaja on tõendanud, milliseid toiminguid tuli teha kindlustatud korteri duširuumi kahjustuste kõrvaldamiseks.
19.Kuna asjas esitatud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis välistaks puudutatud isiku vastutuse tekkinud kahju eest, kuulub avaldaja nõue rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks põhinõudena välja mõista 581,34 eurot.
20.Kohtueelselt esitas avaldaja puudutatud isikule kahju tagasinõude. Kuivõrd avaldaja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
21.Eeltoodu alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 80,02 eurot. Alates 21.06.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 581,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
22.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
23.Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõivu 50 eurot ja õigusabi kulud. Õigusabi osutati tasuga 169 eurot tunnis. Õigusabi osutamine võttis kokku aega 3,5 tundi ehk 591,50 eurot.
24.Kohus leiab, et arvestades avalduse vähest keerukust ning avaldaja esindaja kvalifikatsiooni, on tunnitasu suurus ülemäärane. Kohus loeb mõistlikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot. Kogumis on kulu õigusabile põhjendatud 350 euro ulatuses. Koos riigilõivuga on avaldaja menetluskulud põhjendatud summas 400 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 400 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskuludelt 400 eurolt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.