Liiklussüüteod

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.08.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.08.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.08.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus D.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 25.07.2015 kella 20.53 paiku Põlva maakonnas Veriora vallas Võru-Räpina tee 29. kilomeetril Võru suunas sõiduautot Mazda 626 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatuse 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,87 mg/l. D.I rikkus 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Seega D.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 42 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.I 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 585 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 90,72 eurot. Seoses asja lahendamisega kiirmenetluses

2 (3)

vähendab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel süüdistatavalt väljamõistetavat sundraha ligi pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud peab kohus põhjendatuks välja mõista täies ulatuses. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (kindlat töökohta ei oma, mistõttu sissetulek on väike, ei oma märkimisväärset vara) peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.