Liiklussüüteod

2- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 08.juuli 2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista R.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 681 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel jätta väljamõistetud menetluskuludest 281 eurot riigi kanda ning R.I tuleb tasuda 400 eurot 10 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 40 eurot kuus. Menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse R.I-le tema poolt avaldatud postiaadressile XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu XXX esitatud tsiviilhagi summas 1862,89 eurot ning välja mõista R.I-lt 1862,89 eurot XXX( konto nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank ) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

R.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.03.2015 ajavahemikul kella 09:45st kuni kella 13:35ni võttis võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas J.Sütiste tee 52 asuva maja juurde pargitud kannatanu XXX kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX ning sõitis sellega, kuni 28.03.2015 kella 13:35ni, mil ta pani toime liiklusõnnetuse Tallinnas Estonia pst ja Sakala tänava ristmikul.

Seega pani R.I toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 1 järgi. Samuti tema, juhtis 28.03.2015 kella 13:30 ajal tahtlikult Tallinnas Estonia pst 9 asuva maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,75 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R.I liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / nõudeid. Seega pani R.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 19.05.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kairi Kaldoja , süüdistatav R.I ja tema kaitsja Liis Toomsalu kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav R.I karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 28.03.2015 kuni 29.03.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui R.I ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.I ja tema kaitsja Liis Toomsalu nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale R.I-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on R.I kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 08.juulil 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav R.I tunnistas end KarS § 424 ja § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Kairi Kaldoja taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.I selgitused ja prokurör Kairi Kaldoja arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.I

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav R.I on toime pannud teise astme kuriteod, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, on töövõimetuspensionär. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et R.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 ja § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole R.I poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning R.I-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 ja § 215 lg 1 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt R.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Arvestades R.I varanduslikku seisu ning et tegemist on 60% töövõimetuspensionäriga, leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel võib menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda ning määrata R.I-le tasumiseks menetluskulud summas 400 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Menetluskulud summas 281 eurot jätta riigi kanda.

TSIVIILHAGI

Kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi summas 1862,89 eurot, mis koosneb R.I poolt omavoliliselt ajutisse kasutusse võetud sõiduautole BMW 316 , reg. nr XXX liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahjust 1770,89 eurot ja avariilise sõiduki ära viimise puksiiri tasust 92 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. R.I süü XXX kuuluva sõiduauto BMW316 omavolilises kasutamises ja selle alkoholijoobes juhtimises on kohus kriminaalasja materjalidega tuvastanud, samuti on tuvastatud, et R.I põhjustas XXX kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse , mistõttu leiab kohus, et sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varalise kahju ning sõiduki avarii kohalt minema pukseerimisega seotud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.