1-15-4179/9 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

15.peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Esitatud süüdistus Kriminaalasjas nr 14230112805 alustati 03.12.2014 menetlust KarS § 184 lg 1 tunnustel seoses sellega, et menetluse käigus kogutud informatsiooni kohaselt hoiab Raiko Ranniste (ik 38111110262) Tallinnas Tuuliku tee 6 asuva territooriumi taga võsas olevas peidikus suures koguses narkootilist ainet (GHB kahtlusega). Raiko Ranniste, isikuna keda on Harju Maakohtu 29.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-102950 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 03.12.2014, suures koguses narkootilist ainet gammahüdroksuvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku kogumassiga 499 g (puhtal kujul 209,6 g gammahüdroksuvõihapet), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Raiko Ranniste hoidis nimetatud narkootilist ainet 1,5 liitrises plastpudelis kuni 03.12.2014, mil see sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti Tallinnas Tuuliku tee 6 territooriumi taga olevas võsas asuvast peidikust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksuvõihape (GHB) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Gammahüdroksuvõihape (GHB) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Süüdistatava valdusest leiti 499 grammi narkootilist ainet gammahüdroksuvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku, milles puhtal kujul oli kokku 209,6 grammi gammahüdroksuvõihapet (GHB), s.o kokku ca 131 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Seega Raiko Ranniste pani toime isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, narkootilise aine (gammahüdroksuvõihape e GHB) suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest, see on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik Juhindudes KarS § 250 lg 1 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, süüdistatav Raiko Ranniste ja tema kaitsja Tõnu Meidra sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Raiko Ranniste karistuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 p 2 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust osaliselt täitmisele ning määrata, et mõistetavast karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 11 kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 3 aastat vangistust jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Raiko Ranniste ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhoodlaja järelevalve all. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on Raiko Ranniste käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 alusel kohustada Raiko Rannistet käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Raiko Ranniste kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 23.01.2015 ekspertiisiakt nr 14E-GE1619. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 513,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 9 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 9 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 43). Ekspertiisiakti kohaselt esitati DNAekspertiisiks: 1 tk plastikpudel „Aura Plus“, milles tundmatu vedelik (pakendis nr 3 esitati 1,5 l plastpudel Aura Plus, mille küljes oli 3 nummerdatud lipikut ja 3 mõõtkavaga lipikut). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisiobjektilt võeti 4 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Raiko Rannistelt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE1619 kulu summas 228,00 eurot (4x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 285,00 eurot (513-228) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Raiko Ranniste kaitsja taotles menetluskulude ajatamist aastale kuivõrd isik viibib kinnipidamisasutuses. Prokurör toetas ajatamist. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1707,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 142,25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.