Liiklussüüteod

1-15-5256

töökoha vahetamiseks ning saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks) ja KarS 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust (ei tarvita alkoholi). Katseaja algust G.D arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustada tema suhtes pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.D kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista G.D-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti sundraha katteks; 2) 108 (ükssada kaheksa) eurot 72 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvitise katteks. Määrata G.D kriminaalmenetluskulude – kokku 401,22 eurot – tasumine ositi 6 kuu jooksul ning kohustada teda tasuma alates antud otsuse jõustumisele järgnevast kuust vastava kuu viimaseks kuupäevaks 66,87 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalvõi kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: kohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus tasumata menetluskulu osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või ku süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse G.D selles, et tema juhtis tahtlikult 16.06.2015. a kella 00:35 paiku Põlva maakonnas Mooste vallas Tartu-Värska mnt 47-l km Jaanimõisas sõiduautot Volkswagen Vento (reg.nr.xxxxxx) joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,82 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07, lugeda lõplikuks tulemiks 0,75 mg/l. G.D rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki

2(3)

1-15-5256

juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani G.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava, kaitsja – vandeadvokaat Karl Saavo ning abiprokuröri Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.D-le mõistetavaks põhikaristuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 74 lg 1 alusel 1-aastase katseajaga, mille kestel peab ta täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Lisakaristusena tuleb G.D-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 585 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 108,72 (60,72+24+24; tl 16, 37) eurot. Seoses asja lahendamisega kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 2565 lg 2 alusel süüdistatavalt väljamõistetavat sundraha pooles (292,50 euro) ulatuses. Ülejäänud menetluskulu peab kohus põhjendatuks välja mõista täies ulatuses. Seega kuulub süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistmisele kokku 401,22 (292,50 + 108,72) eurot. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudub vara, mille arvelt saaks menetluskulusid korraga tasuda, ning kindel sissetulek, siis määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.