Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kriminaalasi nr 1-15-3786 § 242 lg 1 alusel, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 08.01.2015 a. X Y, ik *** TANEL LIPP, ik 39406160012, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, eluk. Kungla tn 11, Kuressaare linn, ei õpi ega tööta, kriminaalkorras karistusregistri andmetel karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei kohaldatud; RISTO TAMM, ik 39004280241, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus ja kutseharidus, eluk. Vasara 7-6 Keila linn Harju maakond töötab alates 2015.a veebruarikuust FENOLUX OÜ Soome Vabariigis, ehitaja, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus 17.02.2015 Põhja prefektuuri Kesklinna pj otsusega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel rahatrahv 120 eurot, mis on tasutud 04.03.2015.a., kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 15.01.2015. a

Kaitsjad

Gerli Paju, Kadri Saare, Erle Roosipuu ja Tanel Lipu lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, X Ya kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, Risto Tamme lepinguline kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin

RESOLUTSIOON

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Kriminaalasi nr 1-15-3786 kokku seega menetluskulu 1017 (üks tuhat seitseteist) eurot.

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

Kriminaalasi nr 1-15-3786 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus GERLI PAJU süüdistatakse selles, et tema käitles (omandas) grupis koos Erle Roosipuu ja Kadri Saarega 30.12.2014 kella 01.00-01.30 ajal Harju maakonnas Keila linnas Risto Tamme vahendusel menetluse käigus tuvastamata isikult suures koguses (umbes 20 grammi) narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetasid ühiselt edasise käitlemise eesmärgil ***, kus segasid ainele juurde küpsetuspulbrit, mille tulemusena saadi kokku umbes 30 grammi ainesegu, misjärel valmis segatud amfetamiini andsid nad üle Tanel Lipule ja X Yale. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Sellise tegevusega pani GERLI PAJU toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele GERLI PAJU 30.detsembril 2014 päeval täpselt tuvastamata kellaajal Saare maakonnas Kaarma vallas Mõisaküla külas Kuldse Kodu 4 isikute grupis koos Erle Roosipuu ja Kadri Saarega andis ebaseaduslikult üle Tanel Lipule ja X Yale edasise käitlemise eesmärgil suures koguses (umbes 30 grammi) narkootilist ainet amfetamiin. Sellise tegevusega pani GERLI PAJU isikute grupi poolt toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o KarS § 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-15-3786 KADRI SAAR `t süüdistatakse selles, et tema käitles (omandas) grupis koos Erle Roosipuu ja Gerli Pajuga 30.12.2014 kella 01.00-01.30 ajal Harju maakonnas Keila linnas Risto Tamme vahendusel menetluse käigus tuvastamata isikult suures koguses (umbes 20 grammi) narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetasid ühiselt edasise käitlemise eesmärgil *** kus segasid ainele juurde küpsetuspulbrit, mille tulemusena saadi kokku umbes 30 grammi ainesegu, misjärel valmis segatud amfetamiini andsid nad üle Tanel Lipule ja alaealiseleX Yale. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Sellise tegevusega pani KADRI SAAR toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele KADRI SAAR 30. detsembril 2014 päeval täpselt tuvastamata kellaajal *** isikute grupis koos Gerli Paju ja Erle Roosipuuga andis ebaseaduslikult üle Tanel Lipule ja X Yale edasise käitlemise eesmärgil suures koguses (umbes 30 grammi) narkootilist ainet amfetamiin. Sellise tegevusega pani KADRI SAAR isikute grupi poolt toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o KarS § 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ERLE ROOSIPUU `d süüdistatakse selles, et tema käitles (omandas) grupis koos Kadri Saare ja Gerli Pajuga 30.12.2014 kella 01.00-01.30 ajal Harju maakonnas Keila linnas Risto Tamme vahendusel menetluse käigus tuvastamata isikult suures koguses (umbes 20 grammi) narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetasid ühiselt edasise käitlemise eesmärgil ***, kus segasid ainele juurde küpsetuspulbrit, mille tulemusena saadi kokku umbes 30 grammi ainesegu, misjärel valmis segatud amfetamiini andsid nad üle Tanel Lipule ja alaealiseleX Yale. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kriminaalasi nr 1-15-3786 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Sellise tegevusega pani ERLE ROOSIPUU toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele ERLE ROOSIPUU 30.detsembril 2014 päeval täpselt tuvastamata kellaajal *** isikute grupis koos Gerli Paju ja Kadri Saarega andis ebaseaduslikult üle Tanel Lipule ja X Yale edasise käitlemise eesmärgil suures koguses (umbes 30 grammi) narkootilist ainet amfetamiin. Sellise tegevusega pani ERLE ROOSIPUU isikute grupi poolt toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o KarS § 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X Y`at süüdistatakse selles, et tema omandas grupis koos Tanel Lipp`uga 30.12.2014 päeval täpselt tuvastamata kellaajal *** Gerli Pajult, Erle Roosipuult ja Kadri Saarelt edasise käitlemise eesmärgil suures koguses (umbes 30 grammi) narkootilist ainet amfetamiin. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Sellise tegevusega paniX Y toime narkootilise aine suuress koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-15-3786 TANEL LIPP`u süüdistatakse selles, et tema omandas grupis koos x Yaga 30.12.2014 päeval täpselt tuvastamata kellaajal *** Gerli Pajult, Erle Roosipuult ja Kadri Saarelt edasise käitlemise eesmärgil suures koguses (umbes 30 grammi) narkootilist ainet amfetamiin. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Sellise tegevusega pani TANEL LIPP toime narkootilise aine suuress koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. RISTO TAMM `e süüdistatakse selles, et tema käitles (vahendas) 30.12.2014 kella 00.00-01.30 ajal Harju maakonnas Keila linnas Gerli Paju, Erle Roosipuu ja Kadri Saare poolt menetluse käigus tuvastamata isikult suures koguses (umbes 20 grammi) narkootilise aine amfetamiin omandamist. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Amfetamiini puhul on keskmine narkojoobeks kasutatav annus 130 mg (0,13 g), seega piisab keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist.

Kriminaalasi nr 1-15-3786 Sellise tegevusega pani RISTO TAMM toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle ebaseaduslikus vahendamises, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus süüdistatavatele nõutud karistused Gerli Pajule nõudis prokurör kohtus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Gerli Pajule karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Gerli Pajule liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Gerli Paju kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 30.12.2014 kell 18.30 kuni 31.12.2014 kell 00.10 /tl 50-51/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. Kadri Saarele nõuab prokurör KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kadri Saarele karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Kadri Saarele liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kadri Saare kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 30.12.2014 kell 18.30 kuni 31.12.2014 kell 00.10 /tl 65-66/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. Erle Roosipuule KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS 185 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Erle Roosipuule karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Erle Roosipuule liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Erle Roosipuu kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 30.12.2014 kell 18.30 kuni 30.12.2014 kell 23.45 /tl 78-79/, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. Xy nõuab prokurör kohtus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseajaga. Määrata, etX Y kannab karistust Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, etX Y on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, etX Y on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Tanel Lipule nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. Risto Tammele KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga.

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Süüdistatavad Gerli Paju, Kadri Saar, Erle Roosipuu,X Y, Tanel Lipp ja Risto Tamm andsid kohtus ütlusi, et nad saavad aru nendega sõlmitud kokkulepetest ja nõustuvad sõlmitud kokkulepetega nii kuritegude kvalifikatsioonide kui kokkulepitud karistuste osas. Kahetsevad toimepandut. Kokkulepete sõlmimisel on nad väljendanud oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on kõigile süüdistatavatele arusaadav. Süüdistatavad paluvad määrata menetluskulude tasumise ositi. Prokurör ja kaitsjad kinnitasid sõlmitud kokkulepete juurde jäämist. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Gerli Paju, Kadri Saare, Erle Roosipuu poolt toime pandud KarS § 185 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Gerli Paju, Kadri Saare, Erle Roosipuu, alaealiseX Ya ja Tanel Lipu poolt toime pandud Kars § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul võimalik süüdlast karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Risto Tamme poolt toime pandud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest ette nähtud karistus on ühe- kuni kümneaastase vangistus. Süüdlased on toime pannud I astme kuriteod. Kokkulepitud karistused jäävad sanktsioonide piiresse. KarS § 56 alusel võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS §-des 73 ja 74 sätestatu kohaldamine süüdistatavate suhtes ei ole välistatud. Kokkulepped on sõlmitud kaitsjate osavõtul ja on süüdistatavatele arusaadavad. Eeltoodu annab alust kohtule kokkulepete kinnitamiseks. Tsiviilhagid – tsiviilhagid puuduvad. Asitõendid - asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud Digitaalne kaal Sencor /tl 10-11/, mis asub pakendis nr 1 Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/;  Winston musta värvi suitsupakk, milles minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega /tl 14-24/, mis saadeti EKEI ekspertiisi, kus ekspertiisist ülejäänud narkootiline aine jäeti hoiule EKEI keemiaosakonda ning pakendid tagastati ühtses pakendis nr 15E-AN0041, mis asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/;  Valget värvi ümbrik koos selles asunud 19 minigrip kilekotiga, milles valge pulbriline aine pakendis nr 3 /tl 14-24/, mis saadeti EKEI ekspertiisi, kus ekspertiisist ülejäänud narkootiline aine jäeti hoiule EKEI keemiaosakonda ning pakendid tagastati ühtses pakendis nr 15E-AN0041, mis asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/  Viie eurone rahatäht nr SF7128513864 /tl 14-19/, mis asub pakendis nr 4 Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/;  Valget värvi ümbrik koos selles asunud 11 minigrip kilekotiga, milles valge pulbriline aine pakendis nr 3 /tl 14-24/, mis saadeti EKEI ekspertiisi, kus ekspertiisist ülejäänud narkootiline aine jäeti hoiule EKEI keemiaosakonda ning pakendid tagastati ühtses pakendis nr 15E-AN0041, mis asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/;  Kaks sinist värvi kilekotti /tl 14-19/ pakendis nr 6 asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 42/. Juhindudes KrMS § 126, § 306 kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele tagastati ühtses pakendis nr 15E-AN0041 tagastatud esemed ja asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud Digitaalne kaal Sencor /tl 10-11/, mis asub pakendis nr 1 Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis.

Kriminaalasi nr 1-15-3786 Asitõendi, viie eurone rahatäht nr SF7128513864 /tl 14-19/, mis asub pakendis nr 4, Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, omanikku või seaduslikku valdajat ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud, seega tuleb asitõend üle anda tulenevalt KrMS § 126 lg 3p 3 üle anda riigi omandisse. Vara riigi omandisse üleandmine teha ülesandeks juhindudes KrMS § 126 lg 6 Lääne Prefektuurile. Tõkendid – Gerli Paju peeti käesoleva kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 30.12.2014. a kell 18.30 kuni 31.12.2014. a kell 00.10, so 2 päeva, 26.02.2015. a kohaldati Gerli Paju suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeld /tl 59/. Kadri Saar peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 30.12.2014. a kell 18.30 kuni 31.12.2014 kell 00.10 /tl 65-66/, s.o 2 päeva, 02.01.2015 on Kadri Saare suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Erle Roosipuu peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 30.12.2014 kell 18.30 kuni 30.12.2014 kell 23.45, 08.01.2015, so 1 päev, 08.01.2015 a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. X y suhtes on käesolevas kriminaalasjas 20.02.2015. a tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 119-120. Tanel Lipu suhtes ei ole käesolevas kriminaalasjas tõkendit kohaldatud. Süüdistatavatele kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x390 eurot = 975 eurot. - Ekspertiisitasu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on ekspertiisitasu menetluskulu. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille maksumus on EKEI õiendi kohaselt 252 eurot /t.l 24/. milline summa kuulub süüdistatavatelt Gerli Paju, Kadri Saar, Erle Roosipuu,X Y, Tanel Lipp ja Risto Tamm riigituludesse väljamõistmisele võrdsetes osades, so. 42 eurot igalt ühelt. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. X y kaitsjana osales menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjatele arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks kokku 192,00 eurot, mis kuulubX Yalt riigituludesse väljamõistmisele. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul, vastavalt süüdistatavate taotlustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Kriminaalasi nr 1-15-3786

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.