Liiklussüüteod

tarvitada alkoholi ja narkootikume, ilmudes 02.02.2015 kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes – tuvastati 0,055 mg/l. Seletuskirjas avaldas U.M , et tarvitas eelneval nädalavahetusel ohtralt alkoholi. Avaldas soovi pöörduda ravile ning selleks oli kokkulepitud vastuvõtuaeg psühhiaatri juures 27.03.2015. 19.02.2015 kohtuistungile ilmus U.M alkoholijoobes – politseipatrull tuvastas temal alkoholijoobe 1,17 mg/l. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 19.03.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule teatise, mille kohaselt on U.M esitanud Wismari Haigla AS tõendi, millest nähtub, et talle on 14.03.2015 teostatud alkoholivastane kodeerimine toimeajaga kuni 14.03.2016. Viimane ametnikule teadaolev alkoholi tarvitamine rikkumine leidis aset 08.03.2015. U.M on andnud mõista, et tal on soov oma probleemiga tegeleda ja sellele lahendus leida. Esimeseks teostatud sammuks oli kodeerimas käimine. 31.03.2015 määrusega pikendas kohus veelkord katseaega, seda kuni kahe aastani, kuna U.M oli vabatahtlikult alkoholiravile allunud. 12.05.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna U.M on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. 08.05.2015.a. kella 18:25 ajal teostasid Viru vangla KRHO ametnikud kodukülastuse aadressile xxxx, et teostada lisakohustuse, alkoholi tarvitamise keeld kontrollimist. U.M tuvastati alkomeetriga Alcovisor MARK XSN:107287 alkoholijoove 1,343 mg/l kohta. U.M tunnistas alkoholi tarvitamist, allkirjastas indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Kohtuistungil 20.05.2015 jäi kriminaalhooldusametnik taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. U.M tunnistas kohtuistungil kohustuste rikkumist, seda sisuliselt põhjendamata. Karistuse täitmisele pööramisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Möönis, et tuleb asuda vangistust kandma. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 74 lg 4, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekas isiku suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna U.M on rikkunud temale pandud kohustust korduvalt tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ja tema ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal jätkata katseaja läbimist tavapärases rütmis. Kohus on seisukohal, et U.M ei ole käesoleval ajal võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud lisakohustuse täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Varem kriminaalkorras, karistatud ja muuhulgas kriminaalhooldusele allutatuna, oli tema teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus U.M-i suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, täitmisele pööramisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik