Liiklussüüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2015, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-14-7941

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Kätlin Koidumäe

Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Getlin Klementi erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks

Süüdimõistetu

B.H, isikukood XXX, elukoht xxxx

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pikendada B.H-le Viru Maakohtu 24.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-147941 määratud katseaega kuni 2 aastani, s.o kuni 23.09.2016. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 24.09.2014 kohtuotsusega mõisteti B.H süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 9 kuulise vangistusega, mida KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei kohaldatud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati B.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 19.11.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Getlin Klement kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 2 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati B.H 12.11.2014 alkoholijoove 1,199 mg/l. Rikkumise põhjendusena avaldas B.H lähisuhtega seonduva asjaolu ja

kahetses rikkumist. Kriminaalhooldusametnik taotleb B.H katseaja pikendamist, kuna muus osas on katseaeg kulgenud rahuldavalt. 10.02.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Getlin Klement kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 2 kuu võrra ja määrata täiendav lisakohustus, s.o alluda ettenähtud ravile, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ilmudes 02.02.2015 kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes – tuvastati 0,055 mg/l. Seletuskirjas avaldas B.H , et tarvitas eelneval nädalavahetusel ohtralt alkoholi. Avaldas soovi pöörduda ravile ning selleks oli kokkulepitud vastuvõtuaeg psühhiaatri juures 27.03.2015. 19.02.2015 kohtuistungile ilmus B.H alkoholijoobes – politseipatrull tuvastas temal alkoholijoobe 1,17 mg/l. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 19.03.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule teatise, mille kohaselt on B.H esitanud Wismari Haigla AS tõendi, millest nähtub, et talle on 14.03.2015 teostatud alkoholivastane kodeerimine toimeajaga kuni 14.03.2016. Viimane ametnikule teadaolev alkoholi tarvitamine rikkumine leidis aset 08.03.2015. B.H on andnud mõista, et tal on soov oma probleemiga tegeleda ja sellele lahendus leida. Esimeseks teostatud sammuks oli kodeerimas käimine. 31.03.2015 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik Getlin Klement taotluse juurde pikendada katseaega, kuid seda kuni 2 aastani, kuna nii pika katseaja läbimiseks on ka süüdimõistetu soovi avaldanud. Samas loobus ta täiendava kohustuse määramise kohustusest, kuna B.H on vabatahtlikult juba ravile allunud. B.H kinnitas kohtuistungil, et ravi on talle seni positiivselt mõjunud ning kinnitas, et oleks mõistlik pikendada katseaeg kuni 2 aastani. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab esialgse meetmena katseaja korduvat pikendamist pidada käesoleval ajal piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus pikendab B.H-le määratud katseaega kuni 2 aastani, s.o kuni 23.09.2016. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik