1-15-3031
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number
1-15-3031 (14230112025)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Sergei Kolentšenko süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse
Prokurör
Vahur Verte
Süüdistatav
Sergei Kolentšenko– isikukood 38309070274, elukoht XXX (viibib Vanglas), kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaal- ja väärteokorras karistatud
Kaitsja
Veera Tolli-Baskin (määratud korras)
Süüdi tunnistada Sergei Kolentšenko KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 25.04.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 28.10.2014.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 28.10.2014.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista Sergei Kolentšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 284 eurot, ekspertiisikulu 184 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Kolentšenkot tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Sergei Kolentšenkole posti teel Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Kolentšenko, kriminaalasi 1-15-3031, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). KrMs § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigripp kilekotid, fooliumpaberitükid ja -voldikud, fooliumpaberi rull, plastikust karp (asuvad pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Harju Maakohutu 17.11.2014 määrusega 1-14-9393 arestitud Sergei Kolentšenko sularaha 130.- EUR (kantud Politsei- ja Piirivalveameti poolt Rahandusministeeriumi kontole) – tagastada Sergei Kolentšenkole Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused
Sergei Kolentšenko ́t süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 28.10.2014.a kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid - 0,069 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul fentanüüli 3,7 milligrammi) ning 0,22 grammi narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,066 grammi amfetamiini ja 0,0099 grammi metamfetamiini), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses narkootilisi aineid. Sergei Kolentšenko hoidis omandatud fentanüüli kokku neljasse fooliumvoldikusse pakendatuna enda valduses kuni 28.10.2014.a-ni, mil ta Tallinnas Asunduse 2 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema jope taskust leiti ja võeti politseitöötajate poolt ära tumesinist värvi plastikust karp, mis sisaldas kaks fooliumvoldikut fentanüüli sisaldava pulbriga, ning seejärel vahetult pärast tema kahtlustatavana kinnipidamist tema elukohas Tallinnas Majaka 7-51 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära täiendavad kaks fooliumvoldikut fentanüüli sisaldava pulbriga (kokku neljas fooliumvoldikus 0,069 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit) ning lisaks 0,22 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül, amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ning metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul). Seega käitles Sergei Kolentšenko kokku erinevaid narkootilisi aineid kokku ca kolmekümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Suures koguses narkootiliste ainete (fentanüüli ja amfetamiini ning metamfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Sergei Kolentšenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sergei Kolentšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.04.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Kolentšenko süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta.
Kuivõrd Sergei Kolentšenko pani osundatud kuriteo toime temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.12.2013.a otsusega nr 1-13-11158 mõistetud katseajal, siis tuleb vastavalt KarS § 74 lg 6, § 65 lg 2 mõista liitkaristus suurendades Sergei Kolentšenkole uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus pikkusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks 28.10.2014.a, s.o päev, mil Sergei Kolentšenko peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Tagastada S.Kolentšenkole sularaha summas 130,00 eurot, mis on Harju Maakohtu 17.11.2014.a määruse 1-14-9393 alusel arestitud. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigripp kilekotid, fooliumpaberitükid ja -voldikud, fooliumpaberi rull, plastikust karp (asuvad pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 284 eurot, ekspertiisikulu 184 eurot riigituludesse. Süüdistatava kaitsja taotles DNA ekspertiisikulude ja ekspertiisi 14E-AN1143 kulude riigi kanda jätmist, kuivõrd need kulud on seotud A.Djatšenkoga mitte S.Kolentšenkoga. Prokurör on nõus ekspertiisikulude 84 eurot ja osaliselt DNA kulude riigi kanda jätmisega. Kaitsja ja süüdistatav esitasid ka taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu ekspertiisitasu 184 eurot kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ekspertiisi 14E-AN1143 kulu 84 ei kuulu S.Kolentšenkolt välja mõistmisele, kuivõrd see ekspertiisikulu seondub A.Djatšenkoga, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja saadetud materjalid väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Samuti ei ole aidanud S.Kolentšenkot puudutava kriminaalasja lahendamisele kaasa DNA ekspertiistulemused, mis on puudutanud A.Djatšenkot, mistõttu DNA ekspertiisitasud ei kuulu S.Kolentšenkolt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ekspertiiskulud summas 1368 eurot+285 eurot+ 84 eurot s.o 1737 eurot KrMS 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sergei Kolentšenkol esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et kohtukulude ajatamiseks esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.