Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega ( KrMS 9.peatüki 2.jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 16.04.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 16.04.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 16.04.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Martin Nugist süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 03.04.2015 kella 18.48 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suunas sõiduautot xxxxxxxxxx xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatuse 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,06 mg/l. Martin Nugis rikkus alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Seega Martin Nugis pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 585 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 132,72 eurot. Seoses asja lahendamisega kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel süüdistatavalt väljamõistetavat sundraha ligi pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud peab kohus põhjendatuks välja mõista täies ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada süüdistatava taotlust pikendada menetluskulude tasumise tähtaega kuni poole aastani. Süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatust nähtub, et