Harju Maakohtu 06.11.2014 otsus menetluskulusid puudutavas osas ja Harju Maakohtu 24.11.2014 määrus, millega jäeti Merike Klemetsi apellatsioonkaebus läbi vaatamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Merike Klemets (ik 48001300272, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2014. a määrus osas, mis puudutab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alust. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Merike Klemetsi apellatsioon KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 6. novembri 2014. a otsus Merike Klemetsilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
3.Määruskaebused jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
1.Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega tunnistati Merike Klemets kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 14.05.2014 karistusaja huikaja karistusaja alguseks loeti 14.05.2014.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel M. Klemetsilt riigituludesse välja sundraha 887,50 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 468 eurot, koopiakulu 1 euro ja ekspertiisikulud 1248 eurot (narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0504
1-14-9063 teostamise kulu summas 336 eurot ja DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 teostamise kulu osaliselt summas 912 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 kulu osaliselt, s.o summas 1140 eurot riigi kanda. Samuti määras kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et M. Klemet on kohustatud tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, koopiakulu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 217,04 eurot.
3.Kohtuotsus kuulutati 06.11.2014. Kohtuotsuse kuulutamisel edastati M. Klemetsile kohtuotsus. M. Klemets kinnitas kohtuotsuse kuulutamisel, et talle on kohtuotsus ja otsuse edasikaebe kord arusaadav.
4.14.11.2014 esitas M. Klemets menetluskulude väljamõistmise peale määruskaebuse, milles palub menetluskulusid vähendada. Kaebaja palub võtta arvesse, et tema sissetulekuks on invaliidsuspension, mis teeb kuus kokku 170 eurot ja väljamõistetud menetluskulud summas 2604,50 eurot on tema jaoks väga suur summa. Isegi kui ta maksaks iga kuu 170 eurot, ei suuda ta menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda. Kaebaja märgib, et suurema osa summast moodustab DNA analüüs, kuid tema ei ole oma süüd eitanud, seega leiab ta, et DNA ekspertiis ei olnud hädavajalik.
20.11.2014 esitas M. Klemets apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas vara konfiskeerimist.
6.Harju Maakohtu 24.11.2014 määrusega jäeti M. Klemetsi apellatsioon KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastati see esitajale. Maakohus märkis, et kohtuotsuse kuulutamisel edastati M. Klemetsile kohtuotsus. M. Klemets kinnitas kohtule kohtuotsuse kuulutamisel, et talle on edasikaebe kord arusaadav. Maakohus märkis, et KrMS § 319 lg 1 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Seega oli teate esitamise viimane päev 13.11.2014. Seitsme päeva jooksul kohtule teadet apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta ei laekunud. Maakohus leidis, et M. Klemetsi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest M. Klemetsi näol on tegemist isikuga, kes ei esitanud apellatsiooni teadet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, millest tulenevalt ei ole tal ka võimalik vaidlustada kohtuotsust apellatsioonimenetluses.
7.05.12.2014 esitas M. Klemets määruskaebuse lisa, milles sisuliselt vaidlustab Harju Maakohtu 24.11.2014 määrust apellatsiooni läbi vaatamata jätmises. Kaebaja kordab määruskaebuse lisas apellatsioonis esitatud taotlusi ja seisukohti ning selgitab, et peab ohtlikuks ja õigusriigile lubamatuks olukorda, kus süüdistatavalt võetakse ära vara ning saadakse selleks allkiri ainult selle tõttu, et viimane ei ole kursis kehtivate seadustega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebused, leiab, et maakohtu 24.11.2014 määrus apellatsiooni läbi vaatamata jätmises on põhjendatud. Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
9.Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
1-14-9063 süüdistatavale on mõistetud kuriteo eest karistus, mida seadus ette ei näe. Selliseid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud ja neile ei viita ka kaebuse esitaja. 06.11.2014 on prokurör, süüdistatav M. Klemets ja tema kaitsja T. Vaske sõlminud kokkuleppe (2. kd, tl 14-16), milles on, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 10, ära toodud ka konfiskeerimisele kuuluv vara. Kokkuleppes on märgitud, et M. Klemetsi nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeeritakse kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud sularaha summas 175 eurot, milline vara on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.09.2014 määrusega nr 1-14-7133 arestitud ning kantud PPA tagatiskontole Rahandusministeeriumi arvel (2. kd, tl 15). Nii prokurör, süüdistatav kui ka tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuistungil on M. Klemets ja tema kaitsja nõustunud kriminaalasja arutamisega kokkuleppemenetluses (2. kd, tl 10). M. Klemets kinnitas kohtuistungil, et kokkulepe on temale arusaadav see oli sõlmitud tema poolt vabatahtlikult ning ta jäi kokkuleppe juurde. Kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki
2.jao rikkumiseks (vt. RKKKo 3-1-1-79-05).
10.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Klemetsi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuid mitte KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel, vaid tulenevalt KrMS § 323 lg 2 p-st 2 - apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja §-le 390 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 24.11.2014 määruse osas, mis puudutab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alust. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
11.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. M. Klemets palub määruskaebuses menetluskulusid vähendada ehk sisuliselt jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et 06.11.2014 sõlmitud kokkuleppes olid välja toodud ka kriminaalmenetluse kulud: narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0504 teostamise kulu summas 336 eurot, DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 teostamise kulu summas 2052 eurot ja määratud kaitsjale advokaat T. Vaskele makstud tasu summas 252 eurot. Kokkuleppe kohaselt selgitati M. Klemetsile, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest (s.o 887,50 eurot) ja kohtueelse menetluse kulud (2. kd, tl 16). Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Kohtuistungil selgitas prokurör, et ei ole vastu, kui kohus vähendab narkootilise aine ekspertiisi kulusid. Süüdistatav ja kaitsja palusid ajatada menetluskulud 12 kuu peale. Määruskaebuses leiab süüdistatav, et kuivõrd tema ei ole oma süüd eitanud, siis ei olnud DNA ekspertiis hädavajalik. Maakohus on ekspertiisiga seonduvalt juba selgitanud, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine kujutab endast süüdistatava ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine ülestunnistus põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Sealhulgas
1-14-9063 võib vastavalt KrMS § 105 lg-le 1 olla tarvis lähtuvalt tõendamisvajadusest korraldada teatud ekspertiise. DNA ekspertiisi tegemist ei saa praegusel juhul pidada põhjendamatuks. Maakohus leidis, et DNA ekspertiisi tulemused aitasid osaliselt kaasa kriminaalasja lahendamisele ning mõistis DNA ekspertiisi kulud M. Klemetsilt osaliselt välja. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus DNA ekspertiisi kulud osaliselt, s.o summas 1140 eurot riigi kanda. Samuti on maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvestanud M. Klemetsi varalist seisundit ning rahuldanud M. Klemetsi kohtuistungil esitatud taotluse menetluskulude ajatamiseks ning võimaldanud tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul M. Klemetsile vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
12.Juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.11.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Orvi Tali
Meelika Aava
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.