Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1.4 KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel kohustada Sergei Jessinit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). 1.5 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Sergei Jessinile määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.11.2014. a. 1.6 Sergei Jessinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 264,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 958,50 eurot. 1.7 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Sergei Jessinil menetluskulud summas 2110,00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 175,80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 176,20 eurot. 2.1 Elena Seraia süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 2.2 KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõista Elena Seraiale liitkaristus suurendades mõistetud karistus (3 aastat) Harju Maakohtu 26.09.2012 otsuse kriminaalasjas nr 1-12-6511 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolm) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 2.3 Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise kuupäev. 2.4 Elena Seraialt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 288,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot, - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 958,50 eurot. 2.5 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Elena Seraial menetluskulud summas 2134,00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 177,80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 178,20 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Nimelt tema isikute grupis koos Sergei Jessiniga ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 19.02.2013 narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit vähemalt kogukaaluga 0,40 g, milles puhtal kujul 0,024 grammi (24 milligrammi) fentanüüli, mida Sergei Jessin ja Elena Seraia ebaseaduslikult hoidsid, kaalusid ja pakendasid doosideks oma ühises elukohas Tallinnas XXX. Eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud ja doosideks pakendatud narkootilist ainet fentanüüli hoidis Sergei Jessin edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult enda juures kuni 19.02.2013 kella 10:30ni, mil ta Tallinnas XXX maja teises trepikojas politseiametnike poolt kinni peeti ning tema püksitaskust leiti ja võeti ära plastmuna 18 fooliumvoldikuga, milles narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogukaaluga 0,40 g, milles puhtal kujul 0,024 grammi (24 milligrammi) fentanüüli. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, pakendamise ja valdamisega isikute grupis pani Elena Seraia toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Leelet Kivioja, süüdistatav Sergei Jessin ja tema kaitsja Juho-Enn Aule ning süüdistatav Elena Seraia ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Sergei Jessini karistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistus 19.02.2013, so 1 päev ning ärakandmata karistuseks jääb vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Elena Seraia karistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat.

Kuivõrd Elena Seraia pani talle määratud 18-kuulise katseaja jooksul toime uue kuriteo, tuleb vastavalt KarS § 74 lg 5 Harju Maakohtu 26.09.2012 otsusega mõistetud 3 kuud 24 päeva vangistust täielikult täitmisele pöörata ja mõista liitkaristus. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 aastat 3 kuud 24 päeva. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsjad ja prokurör jäävad kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sergei Jessin kuulub KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning Elena Seraia kuulub KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele. Sergei Jessinile ja Elena Seraiale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 26.04.2013 ekspertiisiakt nr 13E-GE0218. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 1539,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 27 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et analüüsiobjekte oli 13. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet

kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Sergei Jessinilt ja Elena Seraialt väljamõistetavat DNAekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavatelt välja summa, mis vastab ekspertiisiobjektide arvule - DNA ekspertiisi nr 13E-GE0218 kulu summas 741,00 eurot (13x57). Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 798,00 eurot (1539-741) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. KrMS § 180 lg 2 tulenevalt võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Isikute süü ei erine määral, mis tingiks menetluskulude erineva jaotamise. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub informatsioon, mille alusel saaks süüdistatavate varalist seisundit käsitleda olulisel määral erinevana. Eeltoodust johtuvalt on õige narkootilise aine ekspertiis nr 13E-AN0218 ja DNA ekspertiis nr 13E-GE0218 maksumusega kokku 1917,00 eurot (vastavalt 1176+741) jagada Sergei Jessini ja Elena Seraia vahel võrdselt, s.o mõlemale 958,50 eurot. Menetluskulud seoses Sergei Jessini süüdistusega: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 264,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 958,50 eurot. Kokku 2110,00 eurot. Menetluskulud seoses Elena Seraia süüdistusega: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 288,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot, - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 958,50 eurot. Kokku 2134,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Elena Seraia esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Sissetuleku puudumine ja asjaolu, et süüdistatav viibib sõltuvushaigete ravil, ei saa olla aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude osaliseks või täielikuks riigi kanda jätmiseks. Elena Seraial tuleb kanda vanglakaristus ning vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei ole alust. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Sergei Jessini sissetulek kuus on 450,00 eurot. Tema menetluskulud on summas 2110,00 eurot, mis on süüdistataval majanduslikku olukorda arvestades märkimisväärselt suur summa. Elena Seraia menetluskulud on summas 2134 eurot, mis on süüdistataval sissetuleku puudumist arvestades märkimisväärselt suur summa. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb: Sergei Jessinil menetluskulud summas 2110,00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 175,80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 176,20 eurot. Elena Seraial menetluskulud summas 2134,00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 177,80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 178,20 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. NPALS § 7 lg 3

kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le. - plastmuna, milles 18 fooliumvoldikut, elektronkaalud, riidest kott ja ruuduline vihikuleht, klaasalus, fooliumpaberirull, märkmik, 12 erineva suurusega fooliumitükki, käärid, kaks lõiketera, kaheksa minigrip kilekotti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.