Liiklussüüteod

juhiloa

Jätta kannatanu VxxxKxxx tsiviilhagi summas xxx Võlaõigusseaduse §129, §1043 ja §1045 lg.1 p.1 alusel välja mõista tsiviilhagi katteks Txxx Zxxx (xxx) kasuks 1902 (üks tuhat üheksasada kaks) eurot 76 senti.

U.G-lt

Asitõendid – Gxxx Mxxx jalgratas, mis asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.1539 alusel Ida Prefektuuri asitõendite laos ning Gxxx Mxxx T-särk, teksapüksid vöörihmaga, sokid, nokamüts, mis asuvad asitõendi hoiulevõtmise akti nr.2281 alusel kriminaalasja juures – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõend - xxx mis asuvad asitõendi hoiulevõtmise akti nr.1698 alusel Ida Prefektuuri parklas – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.G-le. Asitõend - CD-plaat arvutisimulatsiooniga, mis asub kriminaaltoimikus – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Välja mõista U.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o. summas 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 30 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175

lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 1 (üks) euro riigituludesse. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jätta ekspertiisitasu 706 (seitsesada kuus) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2365 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend viis) eurot 80 senti tuleb U.G tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700026957 ning selgitus „U.G 1-14-7535 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.12.2014.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus U.G on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta sõitis xxx), olles alkoholijoobes (Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti nr.1317T alusel tuvastati U.G veres alkoholisisaldus 2,33 mg/g +/- 0,06 mg/g kohta) ning ületades lubatud sõidukiirust, mööda xxxviibisid lisaks süüdistatavale veel Axxx xxx SxxxSxxx ja Ixxx Kxxx. Parkla rajoonis xxx xxx ei tulnud U.G sõiduki juhtimisega toime, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku seal liigelnud sõiduautoga xxx), mida juhtis U.G Kxxx, kes oli kaine. Kokkupõrkes sai kannatada ka Gxxx xxx kes sõitis xx ning kellele liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduauto xx paiskus. Saadud vigastustest suri Gxxxi Mxxxsündmuskohal. xxx Liiklusõnnetuses said vigastada ka U.G Kxxx, AxxxZxxxv, Sxxx Sxxx ja IxxxKxxx. Isiku xxxx alusel olid U.GKxxx vigastused eluohtlikud. Nimetatud vigastused tekkisid liiklusavarii ajal löögist vastu auto salongi osasid. U.G Kxx esinesid seljaaju vigastuseta seitsmenda xxx ja vasaku kopsu põrutus, mis moodustasid Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustuse tuvastamise kohtuarstlik kord §7 alusel eluohtliku tervisekahjustuse.

Isiku ekspertiisiakti xxx alusel esinesid Axxx Zxxkõvakelmealune verevalum paremal, peaaju difuusne vigastus, kelmealused verevalumid seljaaju kaelaosas, parema kopsu põrutus, haav vasakul labakäel, haav näol ja vasakul kõrvalestal, hulgaliselt väikseid haavu näos, rindkere ning jalgade marrastused ja väikesed haavad, vasaku kämblaluu murd, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning olid saadud löögist vastu autosalongi väljaulatuvaid osasid liiklusõnnetuse hetkel. Axxx Zxx xxx ägedast kahepoolsest kopsupõletikust, mille tulemusel tekkis xxxx Isiku ekspertiisiakti nr.80 alusel esinesid SxxxSxxxkõhu põrutus koos peensoole rebendiga, mille tulemusel tekkis äge kõhukelmepõletik. Nimetatud vigastus on saadud liiklusõnnetuse ajal löögist vastu autosalongis paiknevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, antud vigastus on Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustuse tuvastamise kohtuarstlik kord §7 alusel eluohtlik. Isiku xxxx alusel esinesid Ixxx xxarema kodarluu alaotsa nihkumisega murd, parema lodiluu murd, vasakpoolne ülalõualuu-urke murd, haav vasakul säärel ja vasakul näopoolel. Nimetatud vigastused olid saadud liiklusõnnetuse käigus löögist vastu autosalongis paiknevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Kõik vigastused ei olnud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustuse tuvastamise kohtuarstlik kord §7 alusel eluohtlikud ning põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Liiklustehnilise ekspertiisi akti nrxxx alusel tuvastati, et sõiduauto xxxx olid kokkupõrke hetkel vastavalt 56 km/h ja 144 km/h. Autode kokkupõrge toimus xx sõiduvööndis ning nimetatud auto juhil puudus võimalus kokkupõrget ära hoida. xxx juhil olid kõik võimalused käituda vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Liiklusohu põhjustas xxx juht. Jalgrattur sai löögi sõiduautolt xxx kui nimetatud auto xx saadud löögist tahapoole. U.G rikkus Vabariigi Valitsuse poolt 02.02.2001 vastu võetud määruse nr.48 Liikluseeskiri §123, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sama määruse §124 p.1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Sama määruse §76 p.1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega U.G, rikkudes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõudeid ja tekitades sellise rikkumise tõttu ettevaatamatusest kahele inimesele raske tervisekahjustuse ja kahe inimese surma, pani toime KarS §422 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav U.G tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud ja märkis, et süüdistatav tunnistab täielikult kannatanu Txxx Zxxtsiviilhagi, kuid ei tunnista kannatanu U.G Kxx tsiviilhagi. Süüdistatav U.G süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. Maakohus võttis kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.13 nimetatud tõendid ja tuli alljärgnevale järeldusele. KarS §422 lg.2 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas U.G liiklusnõudeid ja kas tema poolt liiklusnõuete rikkumine tõi xxx

rikkus

Liiklusnõuete rikkumise all tuleb mõista sõidukiga liiklemisele kehtestatud nõuete rikkumist. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb sõidukijuhi kohustuste eiramises, s.h. mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes ja sõidukiiruse valikul liiklusoludega arvestamata jätmist. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et U.G xxx xx. Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §123 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §50 lg.3) peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §124 p.1 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2) on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklustehnilise ekspertiisi 08.11.2012 xxx Eeltoodust nähtub, et U.G, juhtides 05.06.2011 kell 13.00 xxx xxx Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §76 p.1 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §69 lg.1) ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi p.3 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §69 lg.2) ei ohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem,

Joobeseisundi tuvastamise 15.06.2011 uuringuakti nr.1317T kohaselt tuvastati U.G veres etanoolisisaldus 2,33 mg/g +/- 0,06 mg/g. Eeltoodust nähtub, et U.G juhtis xxx Vastutus KarS §422 lg.2 järgi järgneb juhul, kui sõiduki liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena kahe või enama inimese surm. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt juhtis U.G paiskus.

xxxxl otsa

xxx nähtub, et Gxxx Mxxx surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu tömp trauma, mille tüsistusena tekkis xxx auto väljaulatuvate osadega, millele järgnes keha kukkumine kõvale pinnale. xxx Isiku xxxx Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused koosvõetuna elavatel isikutel nende tekitamise hetkel ja kulul eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks sellele nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et liiklusõnnetuses said vigastusi U.G xxxx xxxi Stxxxx ja Ixxx xx

ülalnimetatud

Isiku xxxx: seljaaju vigastuseta seitsmenda xxx väljaulatuvaid osasid liiklusõnnetuse hetkel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, eluohtliku tervisekahjustuse. Isiku xx, et Sxxx Sxxxil esines xxxx kokkupõrke momendil näidatud ajal – xxx Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 kohaselt moodustab peensoole rebend eluohtliku tervisekahjustuse. Isiku xxxx, et Ixxxxr Kxx esinesid järgmised vigastusedxxx Maakohus leiab, et ülaltoodud ekspertiisiaktidega on tuvastatud põhjuslik seos U.G poolt liiklusnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje saabumise vahel. Liiklusnõuete rikkumine U.G poolt põhjustas Gxxx Mxx ja xxxx. Juhul, kui U.G ei oleks sõiduautot juhtinud alkoholijoobes ja ei oleks ületanud lubatud sõidukiirust, oleks ta ilmselgelt suutnud kohandada oma liikumise vastavaks sõidukogemusele, teeoludele, tee ja sõiduki seisundile, veose iseärasusele, ilmastikutingimustele, liikluse tihedusele ning muudele liiklusoludele selliselt, et ta oleks suutnud peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Maakohus leiab, et U.G tegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §422 lg.2 järgi. Kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud

ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et U.G rikkus sõidukijuhina liiklusnõudeid, mis xxx. U.G käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et U.G asus sõiduautot juhtima alkoholijoobes ja ületas sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust, on ta süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistus U.G on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole teda kordagi karistatud väärteokorras. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid asjaolusid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võtab maakohus kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ja Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-06). Süüdistatav U.G tunnistas end maakohtu istungil Maakohus arvestab eeltoodut kergendava asjaoluna.

täielikult

süüdi.

Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse mõistmisel asjaolu, et süüdistatav kahetses tehtut, tegi menetluse vältel koostööd, sai ise nimetatud õnnetuses raskelt viga, ei olnud eelnevalt karistatud ja ei oma tänase päevani ei kriminaal- ega ka väärteokaristusi ning kuritegu on toime pandud juunis 2011, seega 3,5 aastat tagasi. xxx esinesid U.G liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised vigastused: ristluuniudeluu ja xxxx vigastused olid eluohtlikud. Süüdistatav viibib kuni käesoleva ajani Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud U.G enne käesolevat süütegu varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et peale 05.06.2011 toimepandud kuritegu oleks U.G jätkanud süütegude toimepanemist.

KarS §422 lg.2 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendatavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus peab oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et ükski süütegu ei jää ilma karistamiseta. Sellega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju ning väldiksid edaspidi süütegude toimepanemist antud süüdistatava poolt. Sanktsiooni keskmine määr KarS §422 lg.2 järgi on vangistus 7,5 aastat. Arvestades kõike eeltoodut, leiab maakohus, et U.G on võimalik tema poolt toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega, millest ta on tingimisi vabastatud ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Maakohus leiab, et KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka karis tusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Karistamine vangistusega tingimisi tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Seega on U.G-le antud võimalus tõestada, et ta suudab jätkuvalt elada seaduskuulekalt ja ei pane ka edaspidi toime süütegusid. Maakohus leiab, et maksimaalse pikkusega katseaeg on sellisel juhul piisavaks meetmeks. Sanktsiooni keskmine määr KarS §422 lg.2 järgi on 7,5 aastat vangistust. Arvestades seda, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning sai ka ise väga raskelt viga, millest taastub kuni käesoleva ajani, peab maakohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub U.G-le mõistetud karistus – 6 aastat vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning U.G kuulub ärakandmisele 4 aastat vangistust. Mõistetud vangistus 4 aastat jäetakse U.G pööramata katseajaga 5 aastat.

suhtes tingimisi täitmisele

KarS §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristus KarS §50 lg.1 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud

süüteo eest süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Maakohus peab lisakaristuse kohaldamist antud kriminaalasjas antud süüdistatava puhul põhjendatuks. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning põhikaristuse tähtaega, peab maakohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust tähtajaga 2 aastat. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Txxx Zxx esitanud tsiviilhagi summas xxx Tegemist on materiaalse kahjuga seoses Axxx Zxx xxx. Tsiviilhagiavaldusele olid lisatud xxxx. Vastavalt Võlaõigusseaduse §129 lg.1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1 on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Süüdistatav tunnistas maakohtu istungil kannatanu Txxxx Zxxx tsiviilhagi ja ei vaielnud selle summale vastu. Süüdistatava poolt tsiviilhagi tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagi õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodu alusel tuleb kannatanu Txxx Zxx tsiviilhagi xxx € rahuldada ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi summas xxx € esitanud ka kannatanu U.G Kxxxi. Tegemist on mittevaralise kahju nõudega. Maakohus leiab, et nimetatud tsiviilhagi tuleb KrMS §310 lg.1, 3 alusel jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi koos vastavate põhjendustega tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid

Käesolevas asjas on tunnistatud asitõenditeks Gxxx Mxxx kuulunud jalgratas, T-särk, teksapüksid vöörihmaga, sokid ja nokamüts. Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.4 hävitamise kohtuotsuse jõustumisel.

alusel

põhjendatuks

nimetatud

esemete

Samuti on käesolevas kriminaalasjas tunnistatud xxx Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.2 alusel põhjendatuks kohtuotsuse jõustumisel nende esemete tagastamise U.G-le. Samuti on käesolevas kriminaalasjas tunnistatud asitõendiks CD-plaat salvestusega. Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

põhjendatuks

jätta

see

asitõend

Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.2 on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on samas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 887,50 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 ekspertiisitasud.

kuuluvad

kriminaalmenetluse

kulude

hulka

Käesolevas kriminaalasjas on prokuröri abi süüdistusakti märkinud ekspertiisitasudena kokku 2890 €. Selle summa sisse on prokuröri abi ekslikult lisanud kaks korda 255 €, kuna arved toimiku II köite lehekülgedel 147 ja 149 on esitatud ühe ja sama ekspertiisi teostamise eest. Maakohus leiab, et ekspertiisitasudest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele järgmised summad: - U.G joobeseisundi tuvastamine 14 € - U.G xxx - Ixxx Kxxxi xxxx - Sxxxi Sxxi ekspertiisi eest 61 € - liiklustehnilise liiklusekspertiisi eest 457 € - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest 765 €. Ekspertiisitasu kokku summas 706 € jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotlust summas 58,30 € peab maakohus põhjendatuks ning mõistab selle summa riigituludesse välja süüdistatavalt. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

hulka

ka

kaitsjale

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 1 €. Maakohus arvestab, et süüdistatav käesoleval ajal ei tööta ja õpib ning seetõttu tuleb kriminaalmenetluse kulud süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.