Kriminaalasi nr 1-14-5299
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2014.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-5299 (14250100878 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
M.K süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav M.K, ik. XXX,
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-14-5299
Kriminaalasi nr 1-14-5299
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus M.K ’ at süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.05.2014 kella 19.00 ajal Kuressaare linnas Juhan Smuuli tänaval maja nr 1 juures mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis, 08.05.2014 toksikoloogiaekspertiisi akti nr 1621 kohaselt etanoolisisaldusega veres (2,52+/- 0,06) mg/g, k=2. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani M.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.K’ ale nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud . KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks.
Kriminaalasi nr 1-14-5299
Süüdistatav M.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Kokkuleppemenetlusega nõus. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi ja kuna tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, perekond peab tasuma eluasemelaenu, siis võimalusel vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et M.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. M.K ’ a karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava M.K ’ a vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on M.K suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi. - Alkohoolse joobe ekspertiisitasu, (tl.5—8) on arvestatud 62,37 eurot. Ekspertiisitasu kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus ekspertiisitasu maksmise ositi 12 kuu jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. M.K ’ ale riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks kokku 180,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada M.K ’ ale arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. M.K küll töötab, kuid tema töötasu ei ole kuigi suur. M.K’ a ülalpidamisel on kaks alaealist last ja perekond tasub eluasemelaenu. M.K on varem kriminaalkorras karistamata ning seega on tema resotsialiseerumisväljavaated head. Arvestades M.K’ a materiaalset olukorda on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kristel Pedassaar Kohtunik
Kriminaalasi nr 1-14-5299
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.