Kriminaalasi nr 1-13-7927
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-7927
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
D.K elukoht (vabanemisel) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: xxx; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta D.K temale Tartu Maakohtu 17.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7927 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 17.09.2013. a otsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 323 järgi ja karistati teda 7 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2013. a ja lõppeb 15.11.2014. a. Vangla ei toeta D.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu D.K selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
õigustusi. See annab alust kahelda, kas D.K senini ärakantud karistus on täitnud oma eesmärki. Alkoholisõltuvust D.K ei tunnista, ometi tarvitab alkoholi tihedalt ja on ka kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on D.K käitumine olnud positiivne. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening on D.K läbinud, osaleb riigikeele B2 taseme õppes, vabanemiseelses nõustamises ning tööhõives. Distsiplinaarkaristusi ei ole D.K-le määratud. Vabanemise korral asub D.K elama Vxxxx sotsiaalmajja. D.K soovib vabaneda eelkõige selleks, et abielluda. Kinnipeetava sõnul on tal vabaduses ootamas naisterahvas, kellega tal pole käesoleva vangistuse jooksul küll kontakti olnud, kuid D.K ei kahtle, et naisterahvas teda ootab. Lähedaste ring D.K puudub, vabaduses ei ole isikuid, kes teda toetaksid, v.a naisterahvas, kellega D.K abielluda soovib. Siiski peab kohus kaheldavaks, kas D.K eesmärgid ja plaanid abiellumiseks ja seeläbi suurte muutuste läbiviimiseks on reaalsed. Nimelt on D.K tundnud naisterahvast, kellega ta abielluda soovib juba „rubla ajal“, kuid ei ole siiani olnud võimalust abiellumisplaane pidada. Lisaks ei ole karistuse kandmise ajal D.K naisterahvaga suhelnud. Naisterahvas elab Lätis. Sellest tulenevalt on kohtu arvates kaheldav, kas D.K vabaduses on ootamas lähedane isik, kes teda õiguskuulekusele suunata võiks. Oluline on seegi, et D.K on pidanud enda „halvemaks muutumise“ põhjuseks sotsiaalmajas elavaid alkoholi tarvitavaid kaaselanikke, kuid ta soovib sotsiaalmajja tagasi elama asuda.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.