Liiklussüüteod

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

28.aprill 2014.a.

Kohtuistungi aeg ja koht

23.aprill 2014.a. Rapla

Kriminaalasja number

1-12-9686

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Urve Kuninga erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

A.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxxx maakond xxxxx vald xxxxx alevik xxxxxxxxx tee xx)

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 385 p 26, 427 lg 2 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldaja taotlus A.H-le 19.oktoobril 2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Koopia määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud A.H on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 19.oktoobril 2012.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega kuus (6) kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 21.septembril 2012.a. mõistetud ühe (1) aasta ja nelja (4) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kahe kohtuotsuse alusel vangistus üks (1) aasta ja kümme (10) kuud. 04.oktoobril 2013.a. vabanes A.H vanglast ennetähtaegselt katseajaga üks (1) aasta. Kohus kehtestas süüdimõistetu lisakohustuseks mitte tarbida kuni katseaja lõpuni alkoholi ja narkootikume.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et 08.veebruaril 2014.a. kella 21.50 ajal juhtis A.H Rapla maakonnas Kaiu vallas Lau-Kaiu tee 4.kilomeetril suunaga Kaiu poole sõiduautot alkoholijoobe seisundis - tema poolt välja hingatud õhus ühes liitris mõõdeti 1,06 milligrammi alkoholi. A.H toimetati Lääne Prefektuuri Rapla arestimajja kainenema. Selle teoga on A.H kohtu poolt pandud kohustust rikkunud. Kriminaalhooldaja on käinud A.H elukohas lisakohustuse täitmist juures kontrollimas 23.oktoobril 2013.a., mil A.H ei viibinud kodus, 12.veebruaril 2014.a., mil A.H oli kaine ja 21.aprillil 2014.a., mil süüdimõistetu jõudis koju vahetult pärast kriminaalhooldaja saabumist, kuid sõitis kohe kodust ära ja lubas viie minuti pärast tagasi tulla. Tagasi A.H ei tulnud ja ei vastanud telefonikõnedele. Kriminaalhooldaja ei oska hinnata, kas süüdimõistetu oli sel päeval joobes või mitte. Kuigi teisi kohtu poolt pandud kohustusi ja käitumiskontrolli nõudeid on A.H täitnud, taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. A.H tunnistab, et oli 08.veebruaril 2014.a. tarvitanud alkoholi ja ta on auto juhtimise eest mõistetud ka süüdi. 21.aprillil 2014.a. ei olevat ta saanud aga põllutöö tõttu koju tagasi tulla, sest põllul ootas selleks õhtuks tellitud traktor. A.H kinnitab, et ta ei olnud sel päeval alkoholi tarvitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on sisuliselt põhjendatud, sest A.H on kohtu poolt pandud kohustust ühel korral rikkunud ja teisel korral ei ole allunud kriminaalhooldaja kontrollile. Kui tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud isik ei täida kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustust, siis pöörab kohus vangistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele. Kriminaalhooldaja asus kohtuistungil seisukohale, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole tingimata vajalik, sest A.H tunnistab oma eksimusi ja lubab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Käitumiskontrolli nõudeid on ta täitnud ja käinud ette nähtud aegadel registreerimistel. Käitunud on ta kriminaalhooldusosakonnas korrektselt. Seepärast peab kriminaalhooldaja võimalikuks kriminaalhooldust jätkata. Kuna kriminaalhooldaja on seisukohal, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole veel vajalik, siis ei pea ka kohus seda vajalikuks. 08.veebruaril 2014.a. toime pandud kuriteo eest on A.H karistatud rahalise karistusega, mis on sisuliselt karistuseks ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt oleks vangistuse täitmisele pööramine üksnes alkoholi tarvitamise fakti eest ebaproportsionaalne abinõu ja ei täidaks oma eesmärki s.o. hoida ära A.H poolt õigusvastaste tegude toimepanemist.