Kohtulahend

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Štukerti poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks Janek Štukert elama oma ema juurde, kus on täidetud ka kõik elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud. Ema on valmis teda esialgu ka materiaalselt toetama. Janek Štukert kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Ta asuks elama oma ema juurde, kes on valmis teda ka toetama, võtaks end tööhõiveametisse arvele, et saada vastavat koolitust või leida sobilik töökoht. Süüdimõistetu sõnul on nüüdseks seoses usklikuks hakkamisega talle narkootikumidega seotud teemad täiesti vastuvõetamatud. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetas samuti süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Janek Štrukert ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Štukerti puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas lähedane isik ema näol, kes on teda valmis toetama. Samuti on tal olemas ema juures kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud. Tema puhul on positiivne, et käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetul distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sõltuvusprobleemist vabanemist toetava sotsiaalabiprogrammi „Teadus ja vaim“ ning on osalenud MTÜ Convictuse 12 sammu tugigrupis. Enda sõnul soovib ta kuritegelikust käitumisest loobuda, on mõistnud ka oma sõltuvusprobleeme ja seda suuresti tänu usu leidmisele. Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata peab aga kohus arvestama, et Janek Štukertit on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning enamus karistusi on ta kandnud reaalselt. Varem on teda ühel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid vaatamata tema suhtes üles näidatud usaldusele, rikkus ta vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja seetõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Siinjuures peab kohus märkima ka, et Janek Štukerti poolt toimepandud kuritegude iseloom on muutnud aastate jooksul raskemaks kuna viimased kaks karistust on talle juba mõistetud I astme kuritegude eest, mis olid rahvatervise vastase iseloomuga. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud korduvad karistused ja riigi poolt üles

näidatud usaldus ennetähtaegse vabastamise näol süüdimõistetule piisavat mõju avaldada ei ole suutnud vaid ta on pidevalt enda seadusvastast tegevust jätkanud, mistõttu tuleb tema seekordset usaldamist ennetähtaegse vabastamise näol kaaluda eriti põhjalikult. Materjalide põhjal tuleb Janek Štukerti peamiseks kuritegeliku käitumise mõjuteguriks lugeda sõltuvusainete tarvitamist. Samuti on negatiivset mõju tema käitumisele ilmselgelt avaldanud suhtlemine kriminaalse ja narkootikume tarvitava tutvusringkonnaga. Narkootikume on süüdimõistetu tarvitanud juba pikka aega ning materjalide põhjal on tal välja kujunenud uimastsõltuvus kuigi ta ise seda eitab. Samuti on tal esinenud probleemkäitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Kuigi vangistuses on ta oma sõltuvusprobleemidega tegelenud, sealhulgas kliinilise psühholoogi abil, ning süüdimõistetu enda sõnul ta tajub probleemi tõsidust ja sõltuvusainetest loobumise vajadust, siis puudub kohtul siiski piisav veendumus, et vastav kuriteorisk oleks süüdimõistetu puhul käesolevaks ajaks ärakantud karistusaja jooksul juba vajalikul määral maandatud. Seetõttu leiab kohus, et Janek Štukertil tuleks vangistuse kandmist jätkata, et sel ajal tegeleda aktiivselt edasi enda sõltuvusprobleemidega ning kindlustada pikemaajalise piiratud tingimustes viibimisega ka kindlam võõrdumine narkootikumidest ja tagada seeläbi vabanemiseks paremad võimalused sõltuvusainetest hoidumiseks ning elu jätkamiseks seadusekuulekana. Kohus leiab, et Janek Štukerti ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema elutingimused vabaduses. Tal on olemas küll kindel elukoht ning ema moraalne ja materiaalne toetus, kuid samas puudub tal endal kindel töökoht. Arvestades ka tema osalist töövõimet, varasemate tööharjumuste, oskuste ja eriala puudumist, siis ilmselgelt ei saa tema tööga hõivatuse tagamine olema ka eriti lihtne. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime mitmeid varavastase iseloomuga kuritegusid, siis vabanemisel kindla töökoha puudumist tuleb pidada süüdimõistetu puhul riskiteguriks, eelkõige varavastaste kuritegude mõttes. Samuti suurendab kindla töökoha puudumine kohtu hinnangul ka ohtu, et töötamisest tuleneva mõtestatud tegevuse puudumisel võib olla suurem tõenäosus jätkata sõltuvusainete tarvitamiseks ja suhtlemiseks kriminaalse tutvusringkonnaga, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Janek Štukerti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et karistuse eesmärgid oleksid käesolevaks hetkeks süüdimõistetu puhul täidetud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Samuti ei ole kohtul piisavat kindlust, et süüdimõistetu suudaks järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades varasema kriminaalhoolduse nurjumist. Kui võrrelda Janek Štukerti käitumise riskiteguriks olevate sõltuvusprobleemide pikaajalisust käesolevalt ärakantud vangistuse pikkusega ning süüdimõistetu poolt sõltuvusainete tarvitamise jätkamist ka eelmiste vangistuste järgselt, on kohtul alust kahelda, kas ta on suuteline käesoleval ajal sõltuvusainetest täielikult loobuda, mis oleks aga üheks ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Elektroonilist valvet on alust kohaldada isiku suhtes, kes väärib edaspidist usaldust ega ole seda varasemalt rikkunud. Arvestama peaks nii kuritegeliku käitumismustrite varasema kordumisega ja võimaliku kordumisega tulevikus ning käitumist varasemata karistuste kandmise ajal (käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise ajal). Elektroonilise valvega ennetähtaegset vangistust, kui üldse esmast ennetähtaegse vabanemise võimalust, on alust kohaldada siiski isikute suhtes, kes on sellist olulist vastutulekut riigi poolt karistuse kergemaviisiliseks kandmiseks ära teeninud. Kohus leiab, et Janek Štukertit ei ole alust järjekordselt usaldada ja kohaldada tema suhtes kergemaliigilist karistuse kandmise viisi. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks jätkata vangistuse kandmist ning tegeleda edasi võimalikult aktiivselt oma kuriteoriskidega.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata Janek Štukert (IK 37209092756) temale Tartu Maakohtu 25.mai 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista Janek Štukertilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksa (108) eurot. Määrata, et Janek Štukertil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe (1) aasta jooksul määruse jõustumisest alates. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.