Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-13342
Tsiviilasi
A.L. kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 047/2017/687
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. novembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.L. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: A.L. (avaldaja), ik XXX Vastustaja: kohtutäitur Ivi Kalmet (puudutatud isik)
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kättetoimetatud ning on kehtiv kuni nõude täitmiseni (TMS § 114 lg 4 ja 5). Arestimisakt on seega kehtiv ja täidetav. Arestimisakti tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et avaldaja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus. See menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 24.11.2014 määrusega. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse algust ja täitmisel oleva kohustuse sissenõutavaks muutumise aegu, on sundtäitmisel olev kohustust tekkinud hiljem. PankrS § 174 lg 2 sätestab, et võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. See, millised rahasummad tuleb anda üle usaldusisikule, on sätestatud PankS § 173 lg 5 koosmõjus lg 3 ja 4. Sisuliselt ei pea usaldusisikule üle andma TMS § 132 sätestatud sissetulekuid, millele aga ei saa sissenõuet pöörata ka täitemenetluses. Samas on siiski võimalik pöörata sissenõudeid PankrS § 173 lg 4 sätestatud 25 %-le mittesissenõutavat sissetulekut ületavale osale, mille usaldusisik annab võlgnikule üle vabaks kasutamiseks. Sundtäitmine ei ole välistatud ka pärast pankrotimenetlust tekkinud kohustuste suhtes, kuid nende täitmine toimub n.ö alles kolmandas järjekorras pärast võlgnikule endale jääva mittesissenõutava sissetuleku määramist (TMS § 132) ja usaldusisikule ülejäänud sissetuleku (75%) üle andmist. Kuna avaldajal ei ole sissetulekut isegi TMS § 132 lg 1 sätestatud palga alamäära suuruses osas, ei saa nõuet reaalset ka täita. Samas täitemenetlust ja täitetoiminguid nimetatud asjaolu tühiseks või õigusvastaseks ei tee. Maakohus leidis, et täituritasu on õigesti arvestatud. TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks mh täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. TMS § 38 lg 1 näeb ette, et täitekulud kannab võlgnik. Täitur on oma vastuses märkinud, et täiteasjas nr 047/2017/687 on menetluse alustamise tasu 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 45,60 eurot. Kohtu hinnangul on menetluse alustamise tasu ja täituri põhitasu määratud vastavalt seaduses sätestatule. KTS § 29 lg 1 alusel võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 3 sätestab, et kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. KTS § 34 lg 2 p 3 kohaselt on menetluse alustamise tasu üle 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot, kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada. Menetluse alustamise tasule lisandub käibemaks 20%. Menetluse alustamise tasu on seega 36 eurot. KTS § 35 lg-s 1 olevast tabelist nähtuvalt sõltub kohtutäituri tasu põhivõlgnevuse summast ning alates summast 65 eurot kuni 130 eurot on täituri tasu 38 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 45,60 eurot. Seega on kohtutäitur täitemenetluse kulud määranud seaduslikult ning need ei ole põhjendamatult suured nagu väidab avaldaja.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.