AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus S Si vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht: J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, e-post: [email protected])
Avaldaja esindaja: A L (lepinguline esindaja, e-post. xxx) S S (isikukood xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik:
RESOLUTSIOON
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldada.
2.Välja mõista S Silt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 1 710, 43 eurot (sh põhinõue 1 695,11 eurot ja viivis 15,32 eurot).
3.Välja mõista S Silt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt alates 18.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista S Silt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumääruse ärakiri puudutatud isikutele kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas avalduse S Si vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on S S. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. Avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 22.09.2022. a korteris xxx veekahju. Varakahju avalduse kohaselt kahju põhjuseks on korteris nr xxx purunenud külmavee vool, mille tõttu voolas vesi alla korterisse ning selle tulemusel said veekahjustusi korteris nr xxx magamistoa lagi ja sein. 30.09.2024. a vaatas avaldaja esindaja kahjustada saanud korteri üle ja koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris saanud kahjustada magamistoa lagi ja sein. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 2 564,44eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Avaldaja hüvitas korteri siseviimistluse taastamismaksumuse summas 1 695,11 eurot. Eespool toodule tuginedes saatis avaldaja 06.11.2024. a puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2024. a. Kahjunõudele vastuväiteid ei esitatud ning kahju ei ole hüvitatud. Avaldaja hüvitas kahju summas 1 695,11 eurot. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja mõista S Silt avaldaja kasuks välja 1 710,43 eurot, millest 1 695,11 eurot on põhinõue ja seisuga 17.12.2024. a sissenõutavaks muutunud viivis 15,32 eurot, viivis TsMS § 367 alusel alates 18.12.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 410 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 360 eurot õigusabikulu).
2.Kohtumäärus ja avaldus on puudutatud isikutele AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 17.12.2024. a. Puudutatud isikule S Sile on kohtumaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 20.12.2024. a.
3.Kohus kohustas puudutatud isikul 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Kohtuteates selgitati kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
7.Avaldaja tugineb asjaolule, et S S korteriomanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ehk võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju).
8.Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 pidi puudutatud isik korteriomanikuna vältima teise kaasomaniku/korteriomaniku (alumise naabri) kahjustamist.
9.Puudutatud isiku korteris voolas külma vee vooliku purunemisel vesi põrandale ning selle tulemusel jooksis vesi laest alla, millest tulenevalt sai veekahjustusi alumise naabri korter, millest tulenevalt ei hoidunud puudutatud isik teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ega tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
11.Avaldaja kindlustusandjana hüvitas korteri nr xxx omanikule põhjustatud kahju summas 1 695,11 eurot.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr 4024143402, varakahju avalduse, 30.09.2024. a akti nr 12952, korteri remonditööde pakkumise 06.11.2024. a nr 9663, kahjunõude S Sile, kahjunõude avalduse, kinnistusraamatu väljavõtte, fotod.
14.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
15.Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isik ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes
korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, punkt 49).
16.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
17.S S kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud peab hüvitama puudutatud isik, sest avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et puudutatud isik ei hüvitanud kahju kohtuväliselt, kuigi tal selline võimalus oli.
21.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot, kokku 410 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot
23.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.