Harju Maakohus Helvia Räägel 6. jaanuar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-16932
Tsiviilasi
Foret OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik: Foret OÜ (registrikood 14183174) Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska (e-post: xxx)
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse kirjalik menetlus
menetluse
lõpetamine
raugemisega,
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Foret OÜ (registrikood 14183174) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril on kohustus Foret OÜ likvideerida ja registrist kustutada.
3.Pärast Foret OÜ registrist kustutamist vabastada Mark Uska ajutise pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata Foret OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A. M. (isikukood xxx).
5.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasuks 2241,75 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Foret OÜ ajutise pankrotihalduri Mark Uska kasuks.
7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Mark Uska ajutise pankrotihalduri tasust 1080,92 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo USKA OÜ (registrikood 16766827) arvelduskontole EExxx.
8.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
9.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud
pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD
1.Foret OÜ esitas 08.11.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 11.11.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Mark Uska.
2.Ajutine haldur esitas 29.11.2024 kohtule aruande (tasutaotlust täpsustatud 03.01.2025), mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt kuuluvad võlgnikule asjad ja õigused väärtusega 492,81 eurot. Võlgnikul on rahalised kohustused vähemalt summas 51 107,95 eurot. Haldur leiab kogutud andmetele tuginedes, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit. Haldur tegi ettepaneku määrata deposiidiks 4000 eurot (arvestades nõuete esitamise töömahtu ja kulusid ainuüksi riigilõivudele).
3.Kohus määras 02.12.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 16.12.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4.Kohus tegi 18.12.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 31.12.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Lisaks PankrS § 31 lg-s 4 kehtestatud maksejõuetuse eeldusele on kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
7.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kuuluvad võlgnikule asjad ja õigused väärtusega 492,81 eurot, kuid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 51 107,95 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud võimalusi tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Haldur peab tõenäoliseks, et võlgnikul on juhatuse liikme suhtes kahjunõue, kuid selle suurus oleks võimalik välja selgitada pankrotimenetluses. Võlgniku käsutuses oleva vara arvelt
pankrotimenetluse kulusid katta pole võimalik, mh puuduvad nõuete esitamiseks vajalikud rahalised ressursid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Haldur leiab, et püsiva maksejõuetuse põhjuseks on põhitegevuse kahjumlikkus (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes).
8.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 9. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
10.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8). 11. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Vastavalt ajutise halduri ettepanekule määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme. Ka äriregistri seadus näeb ette, et pärast juriidilisest isikust pankrotivõlgniku registrist kustutamist on dokumentide hoidjaks juhatuse liige (ÄRS § 23 lg 8). Menetluskulud
12.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas menetluskulud (p 1) ning ajutise halduri tasu (p 2).
13.Kohus jätab menetluskulud ning ajutise halduri tasu võlgniku kanda.
14.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Ajutise halduri tunnitasu (125 eurot) ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
15.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1837,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,70 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Kohus määrab ajutise halduri tasuks
1837,50 eurot, koos käibemaksuga 2241,75 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
16.PankrS § 23 lg 4 esimese lause kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
17.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
18.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 14,7 tunni eest summas 970,20 eurot (pooltunde 29,4 x 33). PankrS § 23 lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, s.o 1080,92 eurot koos käibemaksuga. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest 1080,92 euro ulatuses.
19.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1080,92 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.