2.Jätta menetlusse võtmata T.U hagiavaldus X.K vastu kahju hüvitamiseks.
3.Jätta menetluskulud T.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.T.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule 2. jaanuaril 2025 avalduse, milles taotleb kohaldada lähenemiskeeldu X.K-le (kostja). Samuti taotleb hageja vaimse kahju eest 2000 eurot.
Hagiavalduse kohaselt oli hagejal koos abikaasaga võetud kostjalt laene summas üle 2000 euro. Välja kuulutati abikaasa pankrot ja võlga ei pea kostjale maksma. Kostja aga nõuab raha tagasi. 2024. aasta juulis tegid hageja ja tema abikaasa kostjaga auto rendilepingu, millega kostja andis kasutada enda sõiduauto. 30.12.2024 otsustas kostja rendilepingu lõpetada laenuvõla tõttu. Kokkuleppe kohaselt tuli auto tagastada 30.12.2024 õhtul. Autos oli GPSsüsteem ning kostja hakkas hagejat jälitama ja kostja tuli aadressile xxxxxxxxxxxx, kus hageja parasjagu autot koristas, et see tagastada. Kostja oli agressiivse olekuga ja süüdistas selles, et autot võetakse garaažis juppideks ja lõhutakse kostja vara. Kostja muutus agressiivseks ja hakkas karjuma ning ähvardas füüsilise jõu kasutamisega. Kostja nõudis autot tagasi ja ähvardas, et palkab kellegi või teeb füüsiliselt omakohut. Hagejal on kaks last ja abikaasa ning nad kardavad oma elude pärast. Kostja on saatnud ähvardavaid kirju. Kostja elab üle tänava, mistõttu ei tunne hageja pere end turvaliselt. Hageja abikaasa ei julge minna lastega jalutama ega minna poodi. Hageja taotleb koos abikaasaga lähenemiskeeldu ja vaimse kahju tekitamise eest 2000 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi. TsMS 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Lähenemiskeelu kohaldamise nõue
3.Esmalt selgitab kohus hagejale, et lähenemiskeelu kohaldamise nõue lahendatakse hagita menetluses ja kahju hüvitamise nõue lahendatakse eraldi hagimenetluses. Kohtule tuleb esitada eraldi avaldused.
4.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avalduselt ei nähtu riigilõivu tasumist. Lisaks selgitab kohus, et kui lähenemiskeelu kohaldamist taotleb mitu isikut, siis tuleb igal isikul tasuda oma nõude eest riigilõivu.
5.TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus
2 (4)
on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
Kohtule esitatud avaldus peab vastama menetlusdokumendile ja avaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 338 lg 2 ja 3, § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele järgmised andmed: 1) avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus); 2) avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning sellest nõudest lähtudes avaldust ka menetletakse; 3) kostja kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 4) kostja aadress ning sidevahendite andmed. Hageja on avalduses märkinud, et taotleb koos abikaasaga lähenemiskeeldu, samas ei ole hageja abikaasa kohtule allkirjastatud avaldust esitanud. Samuti ei ole hageja välja toonud selget nõuet, sh ei ole piiritletud lähenemiskeeldu ruumiliselt ega ajaliselt. Kohtule esitatud nõue peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu kohtulahendi tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka kohtule esitatud nõue. Kohtule esitatud avalduses ei ole märgitud kostja isikukoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid. Avalduses esinevad ulatuslikud puudused.
6.Eeltoodud avalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul avalduse menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata TsMS 477 lg 1, § 371 lg 1 pde 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus. Kahju hüvitamise nõue
7.Hageja on hagis märkinud, et soovime esitada kahjunõude summas 2000 eurot. Hageja nõue on ebaselge. Samuti on välja toomata selle nõude aluseks olevad asjaolud.
7.1.TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Hagis tuleb selgelt välja tuua, kellelt, kelle kasuks ja millise summa välja mõistmist taotletakse. Hagejal on võimalik oma nõue sõnastada näiteks järgmiselt: välja mõista X.K-lt T.U kasuks 2000 eurot.
3 (4)
7.2.TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida, vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
Hageja taotleb vaimse kahju eest 2000 eurot. Kohtul ei ole praegusel juhul võimalik hageja nõuet kvalifitseerida, sest hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, sh milles kahju täpselt seisneb; millistel asjaoludel on kahju tekkinud; kuidas on kujunenud kahju suuruseks 2000 eurot.
8.TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse rahalise nõude puhul hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivude määrad on sätestatud RLS §-s 59 ja selle lisas nr 1. Kui hageja nõude suuruseks on 2000 eurot, siis kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 315 eurot. Hagilt ei nähtu riigilõivu tasumist.
9.Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
10.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
11.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.