Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.W esitas kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis U.W maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks U.O Miti. Kohus määras, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada võlgniku vara- ja võlanimekiri. Lisaks määras kohus, et võlgnikul tuleb tasuda võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1200 eurot kolme osamaksena hiljemalt 30.04.2026. Usaldusisik esitas 20.04.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on võlgnikul täitmata rahalisi kohustusi ligikaudu 22 300 eurot. Usaldusisiku hinnangul on kohustused võimalik täita juhul, kui selle tarbeks kasutada lisaks võlgniku lahusvarale osaliselt ka abikaasade ühisvara. Võlgnik on tegelenud hasartmängude mängimisega ning selleks laenuraha kasutamist võib käsitleda võlgniku poolt oma vara raiskamisena ning seega ka võlausaldajate huvide kahjustamisena. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Kohus pidas 20.05.2026 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. U.W esitas 31.05.2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise menetlusest loobumiseks. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud usaldusisiku esitatud vara- ja võlanimekirja ning U.W 31.05.2026 esitatud avaldusega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ja pankrotiseadus ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Avaldaja on pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist ning usaldusisiku vara- ja võlanimekirja esitamist teatanud kohtule, et loobub võlgade ümberkujundamise menetlusest ega soovi menetluse jätkamist. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine U.W tasus maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt võib tasutud riigilõivu tagastada. TsMS § 150 lg-te 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus üksnes riigilõivu tasunud menetlusosalise avalduse alusel. Sama paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta sätestatu alusel. FiMS § 54 lg 4 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik esitas kohtule tasutaotluse, mille kohaselt kulus ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Usaldusisik taotleb tasu 859,32 eurot (sh käibemaks 166,32 eurot), arvestusega 66 eurot tunni kohta. Kohus leiab, et usaldusisiku tehtud töö mahtu, keerukust, täidetud ülesannete iseloomu ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades on 10,5 tunni ajakulu ning tunnitasu 66 eurot põhjendatud. Seetõttu tuleb usaldusisikule määrata tasu taotletud suuruses 859,32 eurot (sh käibemaks 166,32 eurot). Kohus kohustas 01.03.2026 määrusega võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot. Võlgnik on nimetatud summa kohtu deposiidikontole tasunud. Seetõttu tuleb usaldusisiku tasu summas 859,32 eurot (sh käibemaks 166,32 eurot) maksta FiMS § 19 lg 2 alusel kohtu deposiidikontole tasutud vahenditest OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. Deposiidist kasutamata jäänud summa 340,68 eurot tuleb kohtu määruse jõustumisel tagastada U.W arvelduskontole nr EE372200221026787681 Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.