V. K. avaldus Magayaya Pallebedda OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: Magayaya 10249031)
Pallebedda
OÜ
(registrikood
Võlausaldaja: V. K. (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht (e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: [email protected]) Menetlustoiming
Pankrotiavalduse kirjalik menetlus
menetluse
Toomas
Saarma
lõpetamine
(e-post
raugemisega,
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Magayaya Pallebedda OÜ (registrikood 10249031) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril on kohustus võlgnik likvideerida ja registrist kustutada.
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 3000 eurot (käibemaksuga), mis maksta välja võlausaldaja V. K. poolt 02.10.2024 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha OÜ Haldur arvelduskontole EExxx.
6.Kohus määrab võlausaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
7.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
8.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD
1.V. K. (võlausaldaja) esitas 02.09.2024 (täiendatud 12.09.2024 ja 20.09.2024) Harju Maakohtule avalduse Magayaya Pallebedda OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 3710,8 eurot.
2.Võlgnik pankrotiavaldusele vastust ei esitanud.
3.31.10.2024 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma.
4.Ajutine haldur esitas 25.11.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub (arvelduskontol on 2,6 eurot), kuid kohustusi on summas 4435,97 eurot. Võlgniku 2022. aasta bilansis on küll kajastatud vara summas 719 678 eurot, kuid ajutine haldur võlgnikul vara ei tuvastanud. Võlgnik ei ole suutnud pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, mille sissenõudmiseks on algatatud ka täitemenetlus, rahuldada 2020. aastast alates. Selle asemel, et esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus, andis võlgniku endine juhatuse liige võlgniku üle likvideerimisteenust osutavale ettevõttele. Ajutise halduri hinnangul lõppes võlgniku majandustegevus 2019. aastal ning võlgnik muutus maksejõuetuks 2020. aasta I pooles. Ajutise halduri hinnangul esinevad võlgniku juhatuse liikmete tegevuses juhtimisvea tunnused: võlgniku vara väärtust on aastaid bilansis valesti kajastatud ning raamatupidamise korraldamine võib olla näilik ja seadustele mittevastav.
5.Ajutine haldur leidis, et võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot.
6.Kohus määras 26.11.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 11.12.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
7.Kohus tegi 13.12.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 20.12.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
8.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb
peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
9.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega (vt ülal, p 4). Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 4435,97 eurot, kuid vara sisuliselt puudub. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu ning ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei piisa võlgniku varalistest vahenditest ka võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
10.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
11.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
12.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
13.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus määraks võlgniku dokumentide hoidja. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust nähtuvalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Menetluskulud
14.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
15.Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
16.Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 164 eurot mahub
kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Tasu ja tööaja arvestuse kohaselt oleks ajutisel halduril õigus seega saada tasu summas 2624 eurot, koos käibemaksuga 3201,28 eurot. Ajutine haldur on aga avaldanud, et ta vähendab oma tasunõuet summani 3000 eurot (käibemaksuga), mistõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 3000 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
17.Võlausaldaja tasus 02.10.2024 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kohus määrab seetõttu, et ajutise halduri kindlaksmääratud tasu tuleb ajutisele haldurile välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud
18.Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).
19.Võlausaldaja esitas 19.12.2024 kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Kohus peab enne võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramist küsima võlgnikult võlausaldaja menetluskulude osas seisukohta. Kohus leiab, et lõpplahendi tegemist (pankrotiavalduse menetluse lõpetamist) ei ole mõistlik sellel põhjusel edasi lükata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.