Muud

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Saata määrus menetluskulude osa p.2 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule Evelin Laanemäele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik K.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 22.10.2024. a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused juba noores eas, kus ta võttis laene ja ostis asju järelmaksuga, kuid tööl ta ei käinud ega mõelnud võetud kohustuste täitmisele. Võlgnik on kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud vanglakaristus tähtajaga 4 aastat, 1 kuu, 17 päeva. Kolm aastat tagasi kinnipidamisasutusest vabanemisel on võlgnik elanud seaduskuulekat elu ning tema sooviks on oma elu korda saada ning saada järjele ka tekkinud võlgadega. Võlgnik on abielus, abikaasade varasuhted on reguleeritud lahusvarana. Võlgniku abikaasal on samuti makseraskused, kuid ta ei soovi ühist maksejõuetusavaldust esitada, kuna on vara lahusus. Võlgnik on ülalpeetavatena märkinud abikaasa alaealised lapsed, kes elavad võlgnikuga koos ühe perena. Hetkel on võlgnik töötu ning ainukeseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa töötutoetus 327 eurot kuus. Võlgniku viimane töökoht oli Viljandimaa Kinnisvarakeskus OÜ-s kojamehena, töösuhe lõppes 13.03.2024. a. Võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 9194,20 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused. Avalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas võlgniku ära 06.11.2024 kohtuistungil. Määrusega 07.11.2024 algatas kohus K.L. maksejõuetusmenetluse, nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 09.12.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatud andmetest nähtub, et võlgnikul K.L. puudub igasugune vara, mida saaks kirja panna võlgniku vara- ja võlanimekirjas. Võlgniku sissetulekuks on töötutoetus Töötukassalt 327 eurot kuus, viimane laekumine on summas 123 eurot 10.12.2024. Võlgnik on sõlminud töövõtulepingu majahoidjana Viljandimaa Kinnisvarakeskus OÜ-s perioodiks 08.12.202431.03.2025 netotasuga 15 eurot tund, esimene palk peaks laekuma jaanuarikuus 2025. Võlgnikul on pangakontod SEB Pank AS-s ja Revolut Pangas, neist viimasele ta väidetavalt enam ligi ei pääse. Võlgnikul on kohustused kuue võlausaldaja ees, mille kõigi kohta on tehtud kohtulahendid. Olemasolevaid nõudeid nõutakse sisse viie kohtutäituri juures, kellel on maksejõuetusmenetluses nõuded täitemenetluste alustamise tasu ja kohtutäituri tasude näol. Kokku on K.L.-il kohustusi summas 8699,38 eurot, millest põhinõudeid 6793,89 eurot ja kõrvalnõudeid 1905,49 eurot. Kohus on kontrollinud kohtute infosüsteemist, et K.L. võlausaldaja Elisa Eesti AS on esitanud nõude summas 511,32 eurot, mis on kriminaalasjas nr.1-17-10495 K.L.-ilt välja mõistetud tsiviilhagi summa. Võlausaldajale on K.L. tekitanud kahju tegevusega, mis on kvalifitseeritud KarS § 209 lg.2 p.1 järgi, kasutades seejuures teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, millega omandada õigusi ja vabaneda kohustustest ja vormistades lepingud teise isiku nimel, millega pani toime KarS § 349, § 344 lg.1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. See tähendab, et võlausaldaja Elisa Eesti AS nõude näol on tegemist FiMS § 50 lg.2 nõudega ehk õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, mis võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega ei lõpe. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole tema puhul võimalik, kuna võlgniku sissetulek on selleks liiga väike. Ta ei ole võimeline tasuma ka usaldusisiku tasu ettemaksu. Võlgniku kulusid on aidanud kanda sõbrad ja abikaasa. Võlgnik elab üürikorteris koos abikaasa ja tema kahe lapsega. Usaldusisiku hinnangul on sobiv menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Usaldusisik nõustub võlgniku poolt avaldatud maksejõuetuse põhjustega, olles analüüsinud võlgniku pangakontode andmeid, algdokumente kohustuste kohta ja arvestades võlgniku seletusi: võlgnik on võtnud erinevaid laene ja ostnud asju järelmaksuga alates täisealiseks saamisest. Sissetulekut tal tol ajal polnud ja laenude tagasimaksmise peale ei mõelnudki. Võlgnik on vähesel määral mänginud ka internetikasiinos, kuid ei pea ennast sõltlaseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenude andmisel ei ole usaldusisik kontrollinud, kuna kõigi kohustuste kohta on olemas jõustunud kohtulahendid. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas võlgnikuga 06.11.2024.a kohtuistungil võlgniku soovi maksejõuetusmenetluses ja tema võimalusi. Võlgnik soovib oma võlgadega toime tulla, tasuda neid niipalju kui suudab ja võlaolukorrast välja tulla. Ta ei vali tööd kui mingi töötamisvõimalus tekib. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik on sõlminud töövõtulepingu umbes neljaks kuuks, töötasu hakatakse talle maksma tunnitasu alusel ja käesolevaks ajaks ei ole esimest töötasu veel saanud. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 8699 eurot (sh põhinõuded 6793 eurot). Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on minimaalsed, esitatud samas suuruses seni saadud sissetulekuga- 327 eurot kuus ning neid aitavad katta abikaasa ja sõbrad. Kohus loeb tuvastatuks, et K.L. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kohus teeb otsustuse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses, kuna nii võlgniku enda soov kui ka usaldusisiku hinnang on, et põhjendatud menetlusliik on pankrotimenetlus. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja sellekohase kinnituse saanud 06.novembri menetlustoimingul. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku K.L. pankroti välja 30.detsembril 2024. kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 15.01.2025. a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest ehk kohtute infosüsteemist, et K.L. on süüdi tunnistatud ja karistatud Harju Maakohtu 30.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr. 117-10495 KarS § 199 lg.2 p.4, § 209 lg.2 p.1, § 263 lg.1 p.1, § 345 lg.1, § 344 lg.1, § 349 järgi, süütegu pandud toime veebruaris 2015. Sama kohtuotsusega on temalt välja mõistetud kahjuhüvitis Elisa Eesti AS kasuks millele kohus eespool viitas, on mõistetud välja kahjuhüvitised (tsiviilhagid rahuldatud) kannatanutele Lx Gxxxxx, Axxx Kxxxxx. Kolm kannatanut selles asjas kahjunõuet ei esitanud. K.L. suhtes on Harju Maakohtus tehtud süüdimõistev kohtuotsus veel 02.12.2015.a, mil kriminaalasjas nr. 1-15-9052 mõisteti ta süüdi ja karistati KarS § 214 lg.2 p.1,4 järgi, süütegu pandud toime 12.04.2015. K.L. suhtes on tehtud veel süüdimõistvaid kohtuotsuseid, kuid neis ei ole süüdistusi KarS sätete alusel, mis sisalduvad FiMS §-s 45 lg.3 p.1 loetelus. K.L.-i on karistatud siin nimetatud kohtuotsustes vangistusega, mille ta on reaalse vangistusena ära kandnud, vabanes aastal 2021. Kohus, olles

uurinud kohtuotsuseid, millega K.L.-i on karistatud KarS § 209 (kelmus) ja § 214 (väljapressimine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, võttes arvesse mõistetud ja ärakantud karistusi ja K.L. selgitusi käesolevas asjas tema elukäigu kohta, leiab, et käesoleval juhul ei ole vajalik jätta võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus algatamata. FiMS § 45 lg.3 annab kohtule kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise asjas. Kohtule arusaadavalt on K.L. mõistnud oma õigusvastase käitumise hukatuslikkust, ta on oma elu muutnud ja kohus peab usutavaks, et kohustustest vabastamise menetluse läbimine annab talle võimaluse oma püüdlusi näidata. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest isik ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse kaudu. Seetõttu kohus koos K.L. pankroti väljakuulutamisega algatab ühtlasi ka tema kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.01.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 09.12.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 tunni eest määraga 66 eurot tund, kokku 462 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik taotleb tasu maksmist MTÜ Nõutuba (registrikood 80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Usaldusisiku töömaht 7 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 462 eurot (käibemaksu ei lisandu).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.