1.Jätta läbi vaatamata F.Q maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada H.A F.Q usaldusisiku kohustustest.
Jätta menetluskulud F.Q kanda.
Määrata F.Q usaldusisiku H.A tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
5.Anda F.Q-le määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda Business Law Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2024. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning F.Q vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Tühistada 16. jaanuari 2025 kl 11.30-ks määratud kohtuistung.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.F.Q (avaldaja, võlgnik) esitas 8. novembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Maakohus võttis avalduse 22. novembri 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks H.A (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise.
3.Avaldaja edastas 26. detsembril 2024 maakohtule taotluse maksejõuetusavaldusest loobumiseks.
Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Avaldaja edastas kohtule 26. detsembril 2024 taotluse maksejõuetusavaldusest loobumiseks. Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata
määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 22. novembri 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Samuti tuleb tühistada asjas 16. jaanuari 2025 kl 11.30-ks määratud kohtuistung.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõitmise tõttu läbi vaatamata.
11.Usaldusisik on taotlenud 20. detsembril 2024 oma ülesannete täitmise eest tasu 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku tasuks tuleb määrata 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega ja suhelnud võlgnikuga, teinud ise registrites ja saatnud kolmandatele isikutele järelpärimised ning analüüsinud saadud vastuseid, koostanud aruande koos vara ja võlgade nimekirjaga), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi.
11.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul
kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt oma ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)). Kohus jätab eelnimetatud summat ületavas osas usaldusisiku tasu taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et praegune menetlus oleks keskmisest keerukam, mis põhjendaks usaldusisiku tasu määramist suuremas ulatuses.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.