Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.12.2024, Tallinn
Hagihind
2392,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-24-10498 Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu võla nõudes
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: A. J. ja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: A. P. (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX; epost: XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. P.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS-ga Inbank Finance 25.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010254304 tulenev põhivõlgnevus 199 eurot, AS-ga Inbank Finance 26.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010266059 tulenev põhivõlgnevus 195 eurot, AS-ga Inbank Finance 28.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010290274 tulenev põhivõlgnevus 634,99 eurot, AS-ga Inbank Finance 23.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010557425 tulenev põhivõlgnevus 651,19 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 273,01 eurot ning viivis alates 10.07.2024 kuni järelmaksulepingu nr L89010254304 põhivõlgnevuse 199 euro, järelmaksulepingu nr L89010266059 põhivõlgnevuse 195 euro, järelmaksulepingu nr L89010290274 põhivõlgnevuse 634,99 euro ning järelmaksulepingu nr L89010557425 põhivõlgnevuse 651,19 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ intressi nõue 62,07 eurot, lepingutasu nõue 25 eurot ja haldustasu nõue 6,52 eurot.
4.Jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 450
eurot, mis koosneb riigilõivust 350 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 100 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A. P.lt 96% resolutsiooni punktis 5 kindlaks määratud menetluskuludest, s.o 432 eurot hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal A. P.l tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 432 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 31.10.2024 määruse punktis 2 (dtl 267). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi A. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus jättis 12.08.2024 määrusega hagi käiguta ja määras selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 3 päeva arvates määruse kättesaamisest. Määruses kohustas kohus hagejat täpsustama kohtualluvust. Hageja esitas 10.09.2024 kohtule seisukoha, milles selgitab, et on ekslikult edastanud hagiavalduse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. 10.09.2024 kohtumäärusega edastas Pärnu Maakohus hageja hagi kohtualluvuse
järgi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank Finance alljärgnevad neli järelmaksulepingut.
25.10.2022 sõlmis kostja järelmaksulepingu nr L89010254304 kauba (telefon Xiaomi Redmi Note 11 869392065775323) soetamiseks, mille maksumus oli 199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 12% aastas, krediidi kulukuse määras 25,66% aastas, lepingutasus summas 10 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.11.2022 kuni 20.10.2026.
26.10.2022 sõlmis kostja järelmaksulepingu nr L89010266059 kauba (Husqvarna 120) soetamiseks, mille maksumus oli 195 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 7,90% aastas, krediidi kulukuse määras 15,88% aastas ning osamaksete tasumises perioodil 20.11.2022 kuni 20.10.2024.
28.10.2022 sõlmis kostja järelmaksulepingu nr L89010290274 kauba (sülearvuti Lenovo V17 IIL, i3 8GB 256GB W10P, hall) soetamiseks, mille maksumus oli 634,99 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 7,90% aastas, krediidi kulukuse määras 19,50% aastas, lepingutasus summas 15 eurot, igakuises haldustasus summas 0,90 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 05.12.2022 kuni 05.11.2026.
23.11.2022 sõlmis kostja järelmaksulepingu nr L89010557425 kauba (C000658231) soetamiseks, mille maksumus oli 651,19 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 10,50% aastas, krediidi kulukuse määras 32,64% aastas, igakuises haldustasus summas 3,26 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 05.01.2023 kuni 05.12.2024.
Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja selgitab, et üles on öeldud kõik lepingud. Hageja märgib, et kostja oli lepingute nr L89010254304 nr L89010290274 puhul kolme järjestikuse osamaksega võlgnevuses. Lepinguga nr L89010266059 oli kostja võlgnevuses nelja osamaksega. AS Inbank Finance loovutas 01.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja väitel on kostja krediidivõimelisust hinnatud põhjalikult ja jõutud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud, tehtud on kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja laenutaotlused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hageja väitel on kostjalt toimunud laekumisi kokku summas 281,18 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks ning nõuab kostjalt seega põhivõlga summas 1399 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt intressivõlgnevust summas 62,06 eurot, lepingutasu võlgnevust 25 eurot, haldustasu võlgnevust summas 6,52 eurot, sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 140 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist summas 227,32 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 10.07.2024 kuni lepingutest tuleneva põhinõude 1399 euro täitmiseni VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus jättis 08.10.2024 määrusega hagi käiguta hagiavalduses esinevate puuduste tõttu. Kohus palus hagejal täpsustada kostja tagasimaksetega seotud asjaolusid, selgitada lepingute ülesütlemist, täpsustada intressivõlgnevust ning täpsustada ja selgitada, kuidas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus tegi ettepaneku esitada lepingu nr L89010266059 maksegraafik ning ülejäänud kolm lepingut koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.
6.Hageja esitas 30.10.2024 puuduste kõrvaldamisena hagiavalduse tervikteksti, milles märgib, et hageja on ekslikult arvestanud kostja põhiosa katteks tagastatud riigilõivu ning kostja ei ole ühegi lepingu katteks makseid teinud. Hageja selgitas, et lepinguga nr L89010254304 oli kostja viivituses 20.12.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 osamaksetega. Lepinguga nr L89010266059 oli kostja viivituses 20.11.2022, 20.12.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 osamaksetega. Lepinguga nr L89010290274 oli kostja viivituses 05.12.2022, 05.01.2023 ja 05.02.2023 osamaksetega ning lepinguga nr L89010557425 oli kostja viivituses 05.01.2023 ja 05.02.2023 osamaksetega. Hageja viitab laenuandja lepingu üldtingimustele, mille kohaselt on laenuandjal õigus teenuseleping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda ilma etteteatamisajata, kui on rikutud mis tahes muud laenuandjaga sõlmitud teenuselepingut. Hageja selgitas, et lepingud on kõik allkirjastatud kohapeal ehk partner on trükise välja printinud ja andnud kliendile allkirjastamiseks. Lepingu trükis koosneb 2-3 eksemplarist ja ühest Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest. Laenuandjale saadetakse allkirjastatud leping, maksegraafik ja dokumendi koopia. Kostjale jäi eksemplar koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Hageja edastas kohtu poolt nõutud lepingute dokumendid. Hageja väitel oli kostjal lepingust nr L89010254304 tulenev intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.02.2023 summas 13,05 eurot (2,74+6,37+3,94). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingust nr L89010290274 tulenev intressivõlgnevus on alates 1. osamaksest, s.o 05.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni, s.o 05.02.2023 summas 24,30 eurot (2,81+13,99+7,50). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr L89010557425 on kostjal intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 05.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 2. osamaksenim s.o 05.02.2023 summas 24,72 eurot (14,54+10,18). Kostja intressi tasunud ei ole. Krediidivõimelisuse hindamise osas selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehti päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuste tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh regulaarse sissetuleku) kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad pangale täpset ja tõest informatsiooni. Hageja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga kokku summas 1680,18 eurot, intressi summas 62,07 eurot, lepingutasu summas 25 eurot, haldustasu 6,52 eurot, sissenõudmiskulu 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 273,01 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 10.07.2024 kuni lepingutest tuleneva põhinõude 1680,18 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, samuti menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
7.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte posti teel 16.11.2024. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 02.12.2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud. AS Inbank Finance ja kostja vahel oli 25.10.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89010254304 kauba (telefon Xiaomi Redmi Note 11 869392065775323) soetamiseks, mille maksumus oli 199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 12% aastas, krediidi kulukuse määras 25,66% aastas, lepingutasus summas 10 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.11.2022 kuni 20.10.2026 (dtl 121-123, 260-265). AS Inbank Finance ja kostja vahel oli 26.10.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89010266059 kauba (Husqvarna 120) soetamiseks, mille maksumus oli 195 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 7,90% aastas, krediidi kulukuse määras 15,88% aastas ning osamaksete tasumises perioodil 20.11.2022 kuni 20.10.2024 (dtl 125, 235-242, 245-253) AS Inbank Finance ja kostja vahel oli 28.10.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89010290274 kauba (sülearvuti Lenovo V17 IIL, i3 8GB 256GB W10P, hall) soetamiseks, mille maksumus oli 634,99 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 7,90% aastas, krediidi kulukuse määras 19,50% aastas, lepingutasus summas 15 eurot, igakuises haldustasus summas 0,90 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 05.12.2022 kuni 05.11.2026 (dtl 129-131, 254-259) AS Inbank Finance ja kostja vahel oli 23.11.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89010557425 kauba (C000658231) soetamiseks, mille maksumus oli 651,19 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 10,50% aastas, krediidi kulukuse määras 32,64% aastas, igakuises haldustasus summas 3,26 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 05.01.2023 kuni 05.12.2024 (dtl 134-137). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Lepingust nr L89010254304 tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 10.03.2023 võlateatisega (dtl 159-161), 27.03.2023 korduva meeldetuletuse teatega (dtl 162-164) ja 24.05.2023 korduva meeldetuletuse teatega (dtl 165-167). Lepingust nr L89010266059 tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 10.03.2023 võlateatisega (dtl 168-170), 25.04.2024 hagihoiatusega (dtl 171-173) ja 02.06.2023 teatega tasumata võla kohta (dtl 174-176). Lepingust nr L89010290274 tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 10.03.2023 võlateatisega (dtl 177-179), 10.04.2024 võlanõudega (dtl 180-181) ja 17.05.2023 korduva meeldetuletuse teatega (dtl 182-184). Lepingust nr L89010557425 tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 10.03.2023 võlateatisega (dtl 185187), 27.03.2024 korduva meeldetuletuse teatega (dtl 188-190) ja 15.05.2023 korduva meeldetuletuse teatega (dtl 191-193). Lepingute ülesütlemine on tõendatud 02.02.2023 ülesütlemise hoiatusega (dtl 146) ja selle kättetoimetamisega (dtl 243) ning 22.02.2023 ülesütlemise teatisega (dtl 147) ja selle kättetoimetamisega (dtl 244). Lepingutest tulenevate nõuete loovutamine on tõendatud 01.03.2023
nõudekirjadega (dtl 150-153).
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks olevate tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Lepingu nr L89010254304 kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,66% aastas, lepingu nr L89010266059 kohaselt on krediidi kulukuse määr 15,88% aastas, lepingu nr L89010290274 krediidi kulukuse määr 19,50% aastas ning lepingu nr L89010557425 kohaselt on krediidi kulukuse määr 32,64% aastas. Kõigi nelja lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas (seisuga 31.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 48,90% aastas. Tulenevalt eeltoodust tuvastas kohus, et krediidi kulukuse määr ei ületa lepingutega rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole lepingud tühised VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei
ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus selgitas 08.10.2024 määruses hagejale, et tal tuleb tuua kohtu ette iga lepingu kohta eraldi konkreetsed faktilised asjaolud, mille alusel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, samuti täpsustada, kuidas on kontrollitud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust ning esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (dtl 211). Hageja väitel on kostja krediidivõimelisust põhjalikult hinnatud ja jõutud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud (dtl 218). Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja laenutaotlused ning krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut (dtl 219). Hageja esitas 09.07.2024 kohtule tõendina maksehäireregistri Taust.ee väljavõtte (dtl 158), millest ei nähtu kostja nime ega isikukoodi, mistõttu andmed ei ole seostavad käesolevas menetluses oleva kostjaga. Samuti on hageja esitanud kõigi nelja lepingu osas kostja laenutaotlused (dtl 154-157), milles märgitud kostja sissetulekud erinevad, kuigi kolm lepingut on sõlmitud mõnepäevase vahega ning igakuiseid kohustusi ei ole laenutaotluses üldse märgitud. Näiteks on 25.10.2022 sõlmitud lepingu nr L89010254304 laenutaotluses kostja igakuiseks sissetulekuks märgitud 1500 eurot (dtl 154), 26.10.2022 sõlmitud lepingu nr L89010266059 laenutaotluses on kostja igakuiseks sissetulekuks märgitud 500 eurot (dtl 155), 28.10.2022 sõlmitud lepingu nr L89010290274 laenutaotluses on kostja igakuiseks sissetulekuks märgitud 1500 eurot (dtl 156) ning 23.11.2022 sõlmitud lepingu nr L89010557425 laenutaotluses on kostja igakuiseks sissetulekuks märgitud 890 eurot (dtl 157). Täiendavaid selgitusi ega kirjeldust kohtule hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Seega antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada järjekordselt võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale 08.10.2024 määrusega võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust. Kuivõrd 30.10.2024 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja märkinud, et kostja ei ole ühegi lepingu alusel makseid teinud (dtl 216), puudub vajadus ümberarvestuse tegemiseks.
Järgnevalt hindab kohus, kas lepingute ülesütlemine oli kehtiv.
VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingute nr L89010254304 ja nr L89010266059 kohaselt oli kostja kohustatud osamakseid tegema alates 20.11.2022. Lepingu nr L89010290274 kohaselt oli kostja kohustatud osamakseid tegema alates 05.12.2022 ning lepingu nr L89010557425 kohaselt oli kostja kohustatud osamakseid tegema alates 05.01.2023. Kuivõrd kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 02.02.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta. Kohus tuvastab, et ülesütlemise hetkeks (s.o 22.03.2023) oli kostja lepingute nr L89010254304, nr L89010266059 ja nr L8901029027 puhul viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, seega on need lepingud kehtivalt üles öeldud. Lepingu nr L89010557425 osa oli kostja aga viivituses ainult kahe tagasimaksega. Hageja viitab laenuandja lepingu üldtingimustele, mille kohaselt on laenuandjal õigus teenuseleping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda ilma etteteatamisajata, kui rikutakse süüliselt ja olulises ulatuses Teenuselepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu mittejätkamiseks, eelkõige kui on rikutud mis tahes muud laenuandjaga sõlmitud teenuselepingut (dtl 227). Kuivõrd VÕS § 416 lg 1 on tarbijast krediidivõtja kasuks imperatiivne, st neist tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised, siis kohtu hinnangul ei ole lepingu nr L89010557425 ülesütlemine kehtiv, kuna lepingu ülesütlemise hetkeks ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kuna lepingujärgse viimase osamakse maksetähtaeg oli 05.12.2024, on leping käesolevaks ajaks lõppenud.
Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud.
Hageja märgib, et kostja ei ole ühegi lepingu katteks makseid teinud (dtl 216). Kuna kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning lepingud nr L89010254304, nr L89010266059 ja nr L8901029027 on kehtivalt üles öeldud, siis tuleb kostjal tagastada lepingust nr L89010254304 tulenev põhivõlg summas 199 eurot, lepingust nr L89010266059 tulenev põhivõlg summas 195 eurot ja lepingust nr L89010290274 tulenev põhivõlg summas 634,99 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et leping nr L89010557425 ei olnud kehtivalt üles öeldud, on põhjendatud põhivõlgnevuse väljamõistmine üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohutuotsuse tegemise seisuga on lepingu nr L89010557425 alusel saadud 651,19 euro suurusest krediidist sissenõutavaks muutunud kõik põhiosa maksed (viimase osamakse tähtaeg oli 05.12.2024). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks
muutunud ka lepingu nr L89010557425 alusel põhivõlgnevus summas 651,19 eurot.
Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust.
Lepingu nr L89010254304 alusel palub hageja mõista kostjalt välja intressivõlgnevus 13,05 eurot ja lepingutasu 10 eurot. Lepingu nr L89010290274 alusel palub hageja mõista kostjalt välja intressivõlgnevus summas 24,30 eurot ja lepingutasu 15 eurot. Lepingu nr L89010557425 alusel palub hageja mõista kostjalt välja intressivõlgnevus summas 24,72 eurot ja lepingu haldustasu 6,52 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Intressinõude aluseks olev leping nr L89010254304 sõlmiti 25.10.2022, leping nr L89010290274 sõlmiti 28.10.2022, leping nr L89010557425 sõlmiti 23.11.2022. Seega oli lepingute sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär 0%. Eelnevast tulenevalt jääb hageja intressinõue summas 62,07 eurot rahuldamata. Lepingutasu ja haldustasu on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses muud tasud, mida kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale ei võlgne. Seega jääb hageja lepingutasu nõue 25 eurot ja haldustasu nõue 6,52 eurot rahuldamata. Lepingute nr L89010254304, nr L89010266059, nr L89010290274 ja nr L89010557425 alusel nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1680,18 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.07.2024 seadusjärgses viivisemääras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kõigi nelja lepingu osas summas 273,01 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Kuivõrd hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras, on kohtu hinnangul viivise nõue summas 273,01 eurot põhjendatud. Samuti on põhjendatud viivise nõue edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 10.07.2024 kuni lepingutest nr L89010254304, nr L89010266059, nr L89010290274 ja nr L89010557425 tuleneva põhinõude kokku 1680,18 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist kogusummas 140 eurot, millest lepingu nr L89010254304 sissenõudekulud on 30 eurot, lepingu nr L89010266059 sissenõudekulud on 30 eurot, lepingu nr L89010290274 sissenõudekulud on 40 eurot ning lepingu nr L89010557425 sissenõudekulud on 40 eurot. Sissenõudekulude aluseks olevad kostjale saadetud kirjad on tuvastamist leidnud kohtu põhjenduse punktis 9, millele lisanduvad juurde hageja kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud, ekirjadega ning võlanõude avaldamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 140 eurot.
16.Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89010254304 tuleneva põhivõlgnevuse 199 eurot, lepingust nr L89010266059 tuleneva põhivõlgnevuse 195 eurot, lepingust nr L89010290274 tuleneva põhivõlgnevuse 634,99 eurot ja lepingust nr L89010557425 tuleneva põhivõlgnevus 651,19 eurot, kokku 1680,18 eurot. Samuti rahuldab kohus sissenõudmiskulude nõude summas 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 273,01 eurot ning viivise alates 10.07.2024 kuni põhinõude kogusummas 1680,18 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude 62,07 eurot, lepingutasu nõue 25 eurot ja haldustasu nõue 6,52 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2392,60 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 2186,78 euro maksmist, millest kohus rahuldab 96% (2093,19 eurot / 2186,78 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot ning õigusabikulu 507 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Lisaks leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Seega eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi tunnihinnaga 100 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot
käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 450 (350+100) eurot. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 432 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.