2-24-860/24 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

P.V pankrotihaldur Indrek Naur esitas 09.12.2024 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 28.11.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Aruande kohaselt võlgnikul puudub pankrotivara. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontol nr xxx on 28.11.2024 seisuga 414,71 eurot. Pankrotivara moodustus Tartu Vanglast 31.10.2024 laekunud pankrotinõuete katteks kogenenud raha summas 377,36 eurot ja võlgniku kontol olevast rahast summas 37,35 eurot. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2024.a. on 820 eurot kooskõlas TMS §-iga 132.Võlgnikul puudub pankrotivara. Müümisele kuuluv pankrotivara puudub. Võlgnik viibib vanglas. Äriühing M OÜ (xxx), osakapital on 2 500 €, asutatud sissemakset tegemata. Juriidilisel isikul M OÜ (xxx) on seisuga 08.03.2024 maksuvõlg 200 eurot, esitamata on 2020-2023 majandusaastate aruanded, pankrotihaldur hindab OÜ-d M väärtusetuks. Liiklusregistri andmetel kuulub Võlgnikule sõiduauto BMW 520, esm.reg.aasta 1992, reg.nr. xxx, mille väärtus on 0 eurot, kuna Võlgniku andmetel on sõiduk lammutatud. Liiklusregistri andmetel käesoleval ajal sõidukeid vastutavas kasutuses registreeritud ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ehk tema varasem vastutustundetu laenamine ja võlgniku vastutustundetu käitumine ja selle tekkimise aeg eelduslikult hiljemalt 2018.aasta. Haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnuseid. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 65 lg 1 1 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 1220 eurot (koos käibemaksuga). Haldur on taotlenud menetlusabi ning palunud Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Indrek Naur tasu summas 805,29 eurot ning maksta see summa Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr XXX.

Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FiMS § 45 g 2 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11, PankrS § 66 lg 3 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Indrek Naurile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 805,29 eurot. Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt eeltoodust kuulub P.V (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kohus vabastab Indrek Nauri võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). 27.03.2024 määrusega on kohus algatanud P.V kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur on teatanud FIMS § 46 lg 1 alusel, et ei jätka võlgniku usaldusisikuna. Kohus nimetab P.V uueks usaldusisikuks tema järgenvas kohustustest vabastamise menetluses K.W, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik