Kriminaalasi nr 1-09-17255
Eesti Vabariigi nimel 02.juulil 2010.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, J.I, isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXXXX XX; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral; väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, t u v a s t a s: J.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 17.augusti 2008.a. õhtul Tartus XXX elumaja hoovist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.I. kuuluva jalgratta väärtusega 1500 krooni. Seega pani J.I toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Kuriteoga tekitas J.I materiaalset kahju V.I. summas 1500 krooni. V.I. esitas tsiviilhagi summas 1500 krooni. Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses. J.I maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 4000 krooni. KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. J.I süü jalgratta varguses on tõendatud 04.veebruaril 2009.a. tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et tema varastas V.I. kuuluva jalgratta Tartus XXX elumaja hoovist. Kahtlustatavana ülekuulamisel on J.I kinnitanud, et augustikuus 2008.a. nägi ta koos I.T. i ja K.P. iga Tartus XXX elumaja hoovis jalgratast, mille ta samal
õhtul hiljem tõi enda üürikorterisse Tartus XXXX . Järgmisel hommikul kasutas J.I jalgratast sõitmiseks ning jättis selle lõpuks Võru ja Kabeli tänava ristmiku juures asuvasse surnuaeda. Mõne aja pärast surnuaeda tagasi tulles nägi J.I, et jalgratas oli kohast, kuhu tema selle varasemalt jättis, ära võetud (tl 13). Kannatanu V.I. on ülekuulamisel kinnitanud, et augusti algul 2008.a. tarvitas ta R.K. iga ja J.I-ga nende korteris Tartus XXXX korduvalt alkoholi. Ühel korral, kui nad olid eelnimetatud aadressil alkoholi tarbinud, läks kannatanu hommikul sealt majast otse tööle, jättes oma jalgratta XXX elumaja hoovi. Järgmisel päeval XXX elumaja juurde tagasi tulles avastas ta, et jalgratas oli hoovist ära varastatud ning küsis ka J.I-lt ja R.K. ilt, ega nemad ei tea midagi jalgratta vargusest. Nimetatud isikud ütlesid kannatanule, et ei tea jalgratta vargusest midagi. Kannatanul olid kahtlused selle kohta, et jalgratta võis ära võtta ära kas J.I või R.K. , kuid kindlalt kedagi kannatanu süüdistada ei osanud. Jalgratta väärtus koos paigaldatud lisatuledega on kannatanu sõnul 1500 krooni (tl 2). Tunnistaja R.K. on ülekuulamisel kinnitanud, et 17.augustil 2008.a. viibis ta J.I üürikorteris Tartus XXXX , kus viibisid peale tema ja J.I veel I.T. , R.T. ja K.P. . Üheskoos pruugiti alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt leidis J.I samal päeval XXX elumaja hoovist meestejalgratta ning tõi selle hiljem oma korterisse. Järgmisel päeval kasutas J.I jalgratast sõitmiseks ning jättis selle lõpuks surnuaeda, kust see J.I sõnade kohaselt ära varastati (tl 5). Tunnistaja I.T. on ülekuulamisel kinnitanud, et 17.augustil 2008.a. viibis ta J.I üürikorteris Tartus XXXX , kus viibisid peale tema ja J.I veel K.P. ja R.T.. Üheskoos pruugiti alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sel päeval XXX elumaja hoovis meestejalgratast ning hiljem samal päeval tõi J.I nimetatud meestejalgratta oma korterisse. Järgmisel päeval kasutas J.I jalgratast sõitmiseks, jättis selle lõpuks surnuaeda ning hiljem sellele järele minnes avastas, et jalgratas oli surnuaiast ära võetud (tl 8). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et J.I süü KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu V.I. i, tunnistajate R.K. i ja I.T. i ning kahtlustatava J.I ülekuulamisel antud ütluste seostamise põhjal on kohus kindlaks teinud selle, et augustis 2008.a. tarvitasid V.I. , I.T. , R.T. , R.K. , J.I, K.P. ja tuvastamata naisisikud J.I üürikorteris Tartus XXXX alkoholi. Kannatanu V.I. läks täpselt tuvastamata päeval augustis 2008.a. tööle ning jättis oma jalgratta Tartu XXX elumaja hoovi. 17.augustil 2008.a. läks J.I alkoholi tarvitamise käigus hoovi ja tõi jalgratta enda üüritavasse korterisse, kehtestades sellega võõrale vallasasjale omanikusarnase seisundi. Järgmisel hommikul asus J.I eelmisel õhtul hõivatud jalgratast kasutama, sõites sellega erinevatesse kohtadesse Tartu linnas ning lõpuks jättis ratta Võru ja Kabeli tänava ristmiku juures asuvasse surnuaeda. Mõne aja pärast surnuaeda tagasi tulles, oli ratas ära võetud. J.I süüd tõendab samuti asjaolu, et J.I on ise 4.veebruaril 2009.a. kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et ta on toime pannud kuriteo, milles talle käesolevas asjas kahtlustused esitati, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on seisukohal, et V.I. i tsiviilhagi summas 1500 krooni on põhjendatud ja tuleb J.I-lt välja mõista.
KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.I on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral ja väärteokorras 9 korral. (tl 33, 3840). Käesolevas kriminaalasjas on J.I toime pannud teise astme kuriteo. J.I käitumises esineb tema karistust kergendav asjaolu, mis väljendub selles, et ta on oma süü kahtlustatavana ülekuulamisel üles tunnistanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.I on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista J.I-le karistuseks KarS §-s 199 lg 2 p 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest J.I keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni (tl 34). Seega tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks pidada 50 krooni ja J.I-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus summas 4000 krooni. Kohus leiab, et KarS § 66 alusel on põhjendatud määrata rahalise karistuse kandmine süüdimõistetule ositi. J.I-lt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 6525 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 35.40 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 915.60 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.I KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus kaheksakümmend (80) päevamäära, s.o. neli tuhat (4000) krooni. KarS § 66 alusel määrata, et J.I on õigus tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasuda igakuiselt vähemalt viissada (500) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista J.I-lt tsiviilhagi summas tuhat viissada (1500) krooni V.I. i kasuks. J.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 180 alusel välja mõista J.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6 525) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud kolmkümmend viis (35) krooni ja nelikümmend (40) senti ja määratud kaitsja tasu üheksasada viisteist (915) krooni ja kuuskümmend (60) senti, Määrata, et J.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumise kuust kümne (10) kuu jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.