Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens
Kohtuasi
Andris Urbānsi hagi Aleksandr Pacha ja Kristina Pacha vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristina Pacha määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Andris Urbāns, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja Aleksandr Pacha Kostja Kristina Pacha Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2024 määrus ja Harju Maakohtu 2. augusti 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-9874. Teha asjas uus määrus, millega jätta Andris Urbānsi hagi tagamise taotlus rahuldamata.
1.Andris Urbāns (hageja) esitas 11. juulil 2023 Harju Maakohtule Aleksandr Pacha (kostja I) ja Kristina Pacha (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 675 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 28 512 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BBG Financial & Investment Group Inc. (müüja) ja kostja I 30. märtsil 2022 müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingute järgi müüs müüja Harju maakonnas Tallinna linnas Soolahe tee 42 asuva kinnisasja (Soolahe kinnisasi) kostjale I hinnaga 675 000 eurot ja andis üle kinnisasja omandi. Kostja I kohustus müügihinna tasuma müüja arvelduskontole üheksa kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Müüja ei soovinud müügihinna tasumise tagamiseks enda kasuks hüpoteegi seadmist.
2-23-9874 Hageja hinnangul laienes müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus ka kostjale II, sest kostjad olid abikaasad, kes olid valinud varaühisuse varasuhte ning nad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut. Seega kuulus pärast lepingute sõlmimist Soolahe kinnisasi abikaasade ühisvara hulka. Kostjad müügihinda ei tasunud. Müüja loovutas 2. jaanuaril 2023 müügilepingust tuleneva nõude hagejale. Menetluse kestel esitas hageja mitu hagi tagamise taotlust, millest viimases palus ta seada Soolahe kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Hagi tagamise taotluse kohaselt oli põhjust arvata, et otsuse täitmine võib hiljem osutuda võimatuks, sest ühingul, mille osa kuulus kostjale I, oli maksuvõlg ja kostjad võisid kinnisasja edasi võõrandada või seada sellele hüpoteegid. Eelnevat ilmestas asjaolu, et juba hagi tagamise taotluse esitamise ajaks oli Soolahe kinnisasja omanike ring muutunud ja selle ainus omanik oli kostja II.
2.Harju Maakohus rahuldas 2. augusti 2023 määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise korras kostjale II kuuluvale Soolahe kinnisasjale 703 512 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks. Ühtlasi määras maakohus rahasumma, mille maksmisel abinõu tühistatakse. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastasid seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi oli lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud olid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg 2 kohaselt põhistatud. Taotluses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt võis hagi tagamata jätmisel tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine on raskendatud või võimatu. Taotletud hagi tagamise meede ei olnud kostjat II ülemäära koormav.
3.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja II hinnangul tuvastas maakohus vääralt hagi tagamise eelduste esinemise. Nimelt ei olnud hagi kostja II suhtes perspektiivikas. Kostja II ei vastutanud müügilepingus kokkulepitud tasu maksmise kohustuse täitmise eest, sest ta ei olnud müügilepingu pool ja temale ei tekkinud müügilepingust kohustusi ka seaduse alusel. Samuti ei saanud kostja II majanduslikust seisundist ja käitumisest järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjal II oli koormamata kinnisvara ja tema käitumises ei väljendunud soov jätta kohtuotsus täitmata. Kohus ei saanud hagi tagamise korras seada hüpoteeki lepingupooleks mitteoleva isiku varale. Kostjate 12. oktoobril 2022 sõlmitud lepingute tulemusena kuulus Soolahe kannisasi kostja II lahusvara hulka. Kostja II maksis kostjale I omandi kaotuse eest hüvitist 450 000 eurot.
4.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. märtsi 2024 määrusega kostja II määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 2(6)
2-23-9874 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi tagamise eeldused olid täidetud. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitas ringkonnakohus, et praeguses etapis ei saanud kohus asuda seisukohale, et nõude esitamine kostja II vastu pole üldse võimalik. Ühisvara suhe abikaasade tehingutesse ning sellest tulenev solidaarvastutus on keerulised õiguslikud ja faktilised küsimused, mistõttu on põhjendatud, et maakohus analüüsib õiguslikku küsimust ja selgitab välja asjaolud menetluse käigus. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja II käitumise tõttu oli alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja II esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagatud alusetult, sest hagi ei ole kostja II suhtes perspektiivikas. Kostja II ei ole selle müügilepingu pool, milles nimetatud ostuhinna tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu, esitas hageja hagi. Samuti ei laienenud temale lepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus seaduse alusel. Üldjuhul ei teki ühe abikaasa sõlmitud lepingutest abikaasade solidaarkohustusi, v.a juhul, kui abikaasa teeb tehingu perekonna vajaduste rahuldamiseks, milleks ei ole teise abikaasa nõusolekut vaja (perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 koosmõjus PKS § 29 lg-ga 4), või teeb tehingu ühisvaraga, sh käsutab ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, mille puhul eeldatakse teise abikaasa nõusolekut (PKS § 29 lg 4 koosmõjus PKS § 29 lg-ga 1). Praegusel juhul ei olnud tegu kummagi juhtumiga.
8.Hageja vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tühistada. Kolleegium teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium selgitab, et piiriülestes vaidlustes tuleb kohtutel kontrollida, kas vaidlus allub Eesti kohtule ja missuguse riigi õigust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. Kuivõrd kostjate alaline elukoht ei ole üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 6 lg 1 järgi liikmesriigi kohtute alluvus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt. Eesti kohus peab sellises olukorras alluvuse kindlaks tegema TsMS normide järgi. Kuna kostjad vastasid hagile ja ei vaidlustanud Eesti kohtu alluvust, on Eesti kohus TsMS § 105 järgi pädev asja menetlema.
11.Kinnisasja müügilepingule kohalduva õiguse määramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 593/2008, mida kohaldatakse lepingulistele võlasuhetele (Rooma I määrus). Rooma I määruse art 4 lg 1 p c järgi kohaldub müügilepingule kinnisasja asukohta arvestades Eesti õigus. Abikaasade varasuhetele kohalduv õigus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lg 3, § 57 lg 1 ja § 6 alusel, mille järgi sõltub kohalduv õigus abikaasade ühisest elukohast abielu sõlmimise ajal. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nende elukoht abielu sõlmimise ajal ei olnud Eestis, mistõttu kohaldub abikaasade varasuhetele PKS regulatsioon.
12.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, 3(6)
2-23-9874 õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (RKTKm 13.06.2018, 2-17-16889/38, p 12; 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 11).
13.Üks hagi tagamise eeldustest on, et tagatav hagi on õiguslikult perspektiivikas ehk hageja väidete õigsuse korral on hagil edulootus. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei ole hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13). Kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 16).
14.Praeguses asjas ei ole kohtud hagi tagamise taotlust rahuldades hinnanud nõuetekohaselt hagi õiguslikku perspektiivikust. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Kusjuures juhul, kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, tuleb hagi perspektiivi hinnata mõlema kostja suhtes eraldi. Hagi tagamise korras kostjale II kuuluva kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga ei piisa, kui hagi on õiguslikult perspektiivikas kostja I suhtes (RKTKm 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 13).
15.Maakohus ei toonud hagi tagamise määruses välja, missuguse õigussuhte raames tekkinud kohustuse täitmist hageja kummaltki kostjalt praeguses menetluses nõuab. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb hageja nõue kostja I vastu müügilepingust, kuid ringkonnakohus ei nimetanud kostja II vastu esitatud nõude alusnormi, avaldades, et tegemist on keerulise õigusliku ja faktilise küsimusega, mis saab vastuse põhimenetluses.
16.Riigikohus selgitas 31. jaanuaril 2008 asjas 3-2-1-134-07 tehtud otsuse p-s 13, et esimese astme kohtud saavad keerulise õigusliku küsimuse korral õigussuhte kvalifitseerimist edasi lükata olukorras, kus hinnatakse hagi perspektiivi menetlusse võtmisel, sest eelistada tuleb hagi menetlusse võtmist ning keerulise õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Kirjeldatud seisukoht tuleneb sellest, et TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samas saab kohus hagi tagada üksnes juhul, kui korraga esinevad kõik hagi tagamise eeldused, sh on nõue õiguslikult perspektiivikas. Kui hagejal puudub õigus, mida tuleks kaitsta, ei ole õigustatud ka teise poole õiguste piiramine hagi tagamise abinõude kaudu.
17.Hageja hinnangul tuleneb tema õigus nõuda kostjalt II kinnisasja müügihinna tasumist müügilepingust, mille sõlmisid müüja ja kostja I. Esmalt selgitab kolleegium, et VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik pooltele, sh on leping siduv ainult lepingu pooltele, mitte kolmandatele isikutele (RKTKo 07.02.2008, 3-2-1-139-07, p 14). Kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (PKS § 33 lg 3 esimene lause). See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse (vt ka PKS § 25). Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada (PKS § 19; RKTKo 13.12.2017, 2-15-15138/56, p 18.1).
18.Kolleegium on varem leidnud, et ühisvara hulka kuuluvate esemete ja ühisvaral lasuvate kohustuste erinev käsitlus võib kaasa tuua selle, et kuigi ese kuulub abikaasadele ühiselt, vastutab sellega seotud kohustuste eest vaid üks abikaasadest (RKTKo 13.12.2017, 2-15-15138/56, p 35.3). Sarnaselt võib esemete ja kohustuste erinev käsitlus viia ka selleni, et mingi ese kuulub küll ühele abikaasadest, kuid kohustuse eest vastutavad mõlemad abikaasad (RKTKo 22.05.2019, 2-16-16114/65, p 31). Seega tuleb abikaasade vastutust võetud kohustuste eest hinnata eraldi ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest. 4(6)
2-23-9874
19.Kuigi üldjuhul vastutavad lepingus kokku lepitud kohustuste täitmise eest lepingu sõlminud isikud, võib abielusuhe osal juhtudel luua seaduse jõul kohustusi sellele abikaasale, kes ei osalenud lepingu sõlmimisel. Kehtivas õiguses reguleerib abikaasade vastutust varaühisuse varasuhte korral peamiselt PKS § 33. Mõlemad abikaasad vastutavad kolmanda isiku ees enda lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses peamiselt solidaarkohustuste (PKS § 33 lg 1 p 2) täitmise eest ning kohustuste eest, mis tulenevad lepingust, mille võib olla sõlminud üksnes üks abikaasadest, kuid mis on seotud ühisvara valitsemiseks või perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustustega (PKS § 33 lg 1 p 1) (RKTKo 22.05.2019, 2-16-16114/65, p 29).
20.Hagis ja hagi tagamise taotluses esitletud asjaoludest nähtuvalt on esmajoones küsimus selles, kas hageja võib nõuda kostjalt II müügihinna tasumist tulenevalt sellest, et kostja II vastutab müügihinna tasumise kohustuse täitmise eest oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses põhjusel, et kostja I võttis kohustuse perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18 lg 1) või kostja I sõlmitud leping oli seotud ühisvara valitsemisega (PKS § 29 lg-d 1 ja 4). Pooled ei väitnud, et kostja II osales lepingute sõlmimisel või leppis kokku solidaarkohustuse võtmises PKS § 33 lg 1 p 2 mõttes.
21.PKS § 18 kohaldub abielu üldise õigusliku tagajärjena sõltumata valitud varasuhtest, seega ka varaühisuse varasuhte korral. Viidatud sätte järgi tekib abikaasade solidaarkohustus, kui korraga esinevad kaks eeldust: tehing on tehtud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks ja tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Võrreldes kehtiva PKS § 18 sõnastust analoogse sättega varasemas perekonnaseaduses, s.o PKS1995 § 20 lg-ga 2, mille järgi tekkis abikaasadel solidaarvastutus kõikide varaliste kohustuste eest, mis võeti perekonna huvides, nähtub, et PKS § 18 kohaldamisala on oluliselt kitsam. Uute kriteeriumite lisamisega soovis seadusandja välistada suuremate ühekordsete tehingute korral ühe abikaasa tegevuse tõttu abikaasadel solidaarvastutuse tekkimise. Suuremate tehingute puhul peavad solidaarvastutuse tekkimiseks mõlemad abikaasad lepingu sõlmimisel osalema ja väljendama tahet vastutada solidaarselt. Kuivõrd praeguse hagi keskmes on müüja ja kostja I sõlmitud kinnisasja müügileping, mis jääb PKS § 18 mõjualast välja, ei saanud sellest lepingust PKS § 18 lg 1 alusel kostjale II kohustusi tekkida.
22.Kostjale II ei saanud sõlmitud müügilepingust kohustusi tekkida ka tulenevalt ühisvara valitsemisest PKS § 29 lg-te 1 ja 4 alusel. PKS § 29 lg 1 hõlmab väga erinevaid tehinguid ja põhjendatud ei ole lähenemine, et abikaasad on kõigi ühisvara valitsemise tehingute korral abstraktselt solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad. Abikaasal saab ka ühisvara ühise valitsemise korral tekkida kolmanda isiku vastu kohustus üksnes juhul, kui tal on selle kolmanda isikuga mõnel VÕS §-s 3 nimetatud alusel tekkinud võlasuhe. Kui ühisvara valitsemisega seotud kohustus tuleneb lepingust, saab abikaasal olla kohustus täita lepingut vaid siis, kui ta on lepingupool. Mõlemad abikaasad on tehingupooled, kui nad on mõlemad teinud kolmandale isikule tahteavalduse tehingu tegemiseks või kui nad on tehingupooled eripärase seadusjärgse esindusõiguse kaudu perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingute korral PKS § 18 või PKS § 29 lg 1 kolmanda lause mõttes.
23.Kolleegium nõustub kostja II määruskaebuses esitatud väitega, et hagis ja hagi tagamise taotluses esile toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja II vastu esitatud hagil edulootust, mistõttu ei ole täidetud TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused. Eelneva tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
24.TsMS § 388 lg 6 kohaselt omandab kinnisasja omanik hagi tagamise tühistamisel hüpoteegi ja tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. 5(6)
2-23-9874
25.Kolleegium märgib, et võimalik hagi tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei välista iseenesest hagi menetlemist, st ei ole välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-121-15, p 10).
26.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.