Otsuse avalikult 11. detsember 2024, avaliku e-toimiku kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-16335 Tsiviilasi Blackhill OÜ hagi MOUSEHACK OÜ, J P vastu võlgnevuse nõudes Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
20 000 eurot Hageja Blackhill OÜ (registrikood 14829914), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja I J P (isikukood xxx)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kostja II MOUSEHACK OÜ (registrikood 14445823), seaduslik esindaja J P kirjalik menetlus
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista MOUSEHACK OÜ-lt ja J Plt solidaarselt Blackhill OÜ kasuks välja põhivõlgnevus on 10 000 eurot, intress 1274,09 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8725,91 eurot, kokku 20 000 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud solidaarselt MOUSEHACK OÜ ja J P kanda. 4. Mõista MOUSEHACK OÜ-lt ja J Plt solidaarselt Blackhill OÜ kasuks välja menetluskulud 1986 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 936 eurot. 5. Mõista MOUSEHACK OÜ-lt ja J Plt solidaarselt Blackhill OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 986 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-23-16335 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Blackhill OÜ (hageja) esitas 18.11.2023 Harju Maakohtule hagi MOUSEHACK OÜ (kostja 1) ja J P (kostja 2) ja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 (laenusaaja) 12.07.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu 10 000 eurot. Hageja maksis kostjale välja 9 462 eurot, s.o laenusumma, millest oli tasaarvestatud maha lepingu tasu (490 eurot) ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv (48 eurot). Laenulepingu punkti I. 3. kohaselt lepiti kokku intressimääraks 5% kuus. Laenulepingu lisa 1 maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises. Hageja ja kostja 2 (käendaja) sõlmisid 12.07.2021 käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu alusel käendas kostja 2 11.05.2022 laenulepingust tulenevaid kostja 1 kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja 1 laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 20000 eurot.
2.Kostja 1 nimel on teostatud 2 tagasimakset 12.10.2021 summas 978,64 eurot ja 11.01.2021 summas 500 eurot, s.o kokku 1478,64 eurot. 27.11.2021 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja on edastanud kostjale 1 seoses lepingulist kohustuste rikkumisega 23 nõudekirja meeldetuletuseks koos hüvitis nõudega 25 eurot iga kirja kohta kokku summas 590 eurot, millest 225 eurot on tasumata. Vastavalt laenulepingu punktile 5.5.2., mille kohaselt kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Käesoleva seisuga ei ole kostjad laenu- ega käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees kohaselt ega aegsasti täitnud.
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 1274,09 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8725,91 eurot, kokku 20 000 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostjate kanda, need kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista, samuti välja mõista viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tegi hagis ettepaneku kompromissiks. Kostjate vastuväited
4.Kostja 1 hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja 1 seaduslik esindaja, J P, vastas kohtule 27.12.2023, märkides, et on nõus kostjana 1 sõlmima kompromissi hageja pakutust erinevatel tingimustel. Kostja 1 palus võimalusel võlgnevuse summa vähendamist. Samuti hetkelise keerulise majandusliku seisu ja olukorra tõttu puudub võimalus tasuda igakuiselt 1 000 eurot. Kostja 2 ei ole hagile vastanud.
Tsiviilasi nr 2-23-16335
Menetluse edasine käik
5.Hageja tegi 02.01.2024 uue kompromissi pakkumise mõlemale kostjale, vähendades kompromissina võlasummat 18 000 eurole ja tehes ettepaneku tasuda võlgnevus 600 euro suuruste osamaksetena. Kompromissiga mittenõustumisel palus hageja minna edasi hagi sisulise lahendamisega.
6.Kostjad hageja 02.01.2024 ettepaneku osas seisukohta ei esitanud.
7.Harju Maakohtu esimehe 08.04.2024 korraldusel määrati menetlus kohtunikule Dina Tali (end Sõritsa). Kohus teatas 20.05.2024 asja arutava kohtuniku vahetusest. Kostja 2 teatas, et taandusi ei ole.
8.Kohus määras pooltele 05.11.2024 tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks või samaks tähtajaks teatada kompromissile mittejõudmist takistavatest asjaoludest, samuti esitada menetluskulude nimekirjad. Kohus teatas lahendi tegemise aja.
9.Hageja teatas kohtule, et kostjad ei ole hageja pakkumisele vastanud ega ühtegi konkreetset omapoolset ettepanekut võimaliku nõude ajatamise osas esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
12.Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Blackhill OÜ (laenuandja) ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ning Blackhill OÜ ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.
13.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks
Tsiviilasi nr 2-23-16335 tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.
14.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Blackhill OÜ (laenuandja) ja kostja 1 sõlmisid 12.07.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1 laenu 10 000 eurot intressiga 5% kuus (dtl 10-20). Viivisemäär on lepingu järgi 0,5% päevas. Kostja 2 kohustus maksma laenu ja intressid tagasi vastavalt lepingu lisaks olevale tagasimaksmise graafikule. Samuti sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja tagatisena sõiduki reg nr xxx.
15.Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks J Pga (kostja 2) käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest (sh tagastada laenusumma, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve, (trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust tulenevad varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest summas kuni 20 000 eurot (dtl 23-26).
16.Kostjad ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud.
17.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele. Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 tagastama laenu vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, millest tulenevalt oli viimase osamakse tegemise tähtaeg 12.07.2023. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks.
18.Kostja 1 on raha (10 000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu tasu (490 eurot) ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv (48 eurot)., s.o 9 462 eurot) kätte saanud (dtl 21) ja krediiti (põhivõlga) tähtaegselt täies ulatuses ei tagastanud. Kostja 1 nimel on tehtud 2 tagasimakset 12.10.2021 summas 978,64 eurot ja 11.01.2021 summas 500 eurot, s.o kokku 1478,64 eurot (dtl 21), mille tasumist on hageja nõude esitamisel arvestanud (dtl 29).
19.Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 10 000 eurot, intress 1274,09 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8725,91 eurot, kokku 20 000 eurot.
20.Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär 20 000 eurot. Seega on käendusleping kehtiv. Kostjad ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-23-16335
21.Kostja 1 on sõlminud laenulepingu vabatahtlikult laenulepingus märgitud tingimustel. Kostja 1 poolt tasutud summad on vastavalt lepingutingimuste p-le 3.4. arvestatud viivise, intressi ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu katteks. Arvestades, et tagasimaksed on toimunud enne laenu tagastamise tähtaega ja kostja kohustus tasuma ka intressi, on hageja poolt laekunud maksete arvestamine kulude ja intressimaksete katteks VÕS § 88 lg 8 alusel õiguspärane. Hageja on hagi lisas 5 esitanud vastava arvutuskäigu (dtl 29-30). Kostjad ei ole vaielnud vastu sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja kostjate maksed arvestanud. Kostjad ei ole ka esile toonud ega tõendanud, et nad ei mõistnud lepingu sisu ega selle tagajärge. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 10 000 euro osas.
22.Kohus analüüsib intressinõuet 1 274,09 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingus leppinud kokku intressimääras 5,00% kalendrikuus (dtl 10). Hagejal on õigus arvestada kostjatele tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 12.07.2021 kuni 27.11.2021 (kui toimus lepingu erakorraline ülesütlemine, dtl 27) eest summas 1 274,09 eurot. Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada.
23.Kohus võtab seisukoha viivisenõude 8 725,91 euro osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis perioodi 12.07.2021 kuni 27.11.2021 eest summas 8 725,91 eurot. Tegemist on vähendatud viivise summaga, arvestades käendajate vastutuse ülemmäära. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Laenulepingu p-s 5.3. on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka viivisenõue rahuldamisele.
24.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi. Poolte väited ja esitatud tõendid mida kohus otsuses ei käsitlenud, ei oma lõppotsuse tegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja
Tsiviilasi nr 2-23-16335 keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785).
28.Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja 20.11.2024 menetluskulude arvestuse terviktekstist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud summas 936 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskuludest 600 euro osas kohaldub käibemaksu määr 20% ja 180 euro osas 22%. Kokku on hageja menetluskulud 1986 eurot (rl 1050 + kulud 600 + km 120 + kulud 180 + km 36).
29.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1050 eurot, mis vastab hagihinnale. Riigilõiv on tasutud ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
30.Hagejale osutati õigusabi 6,5 tundi tunnimääraga 120 eurot, lisandub käibemaks. Tunnihind vastab turuhinnale. Hageja õigusabi toimingud koosnevad kliendiga suhtlemisest, ülesande/hagi andmete esitamisest; kliendi materjaliga tutvumisest/õiguslik analüüs; hagi koostamine, lisade selekteerimine, kohtule edastamine; menetlusdokumentidega tutvumisest ja kliendile tutvustamisest; kostja 2 esitatuga tutvumisest; kompromissipakkumise tegemisest; kohtunõuetega tutvumisest ja kohtule vastamisest. Hageja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, samuti seda, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu taotletakse menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.
31.Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
32.Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik. Hagejale õigusabi osutamiseks tuli hageja esindajal viia end kurssi vaidluse asjaoludega, suhelda selleks kliendiga ja tutvuda nõude aluseks oleva materjaliga, koostada hagi, tutvuda vastaspoole esitatuga ja suhelda ka kohtuga.
33.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1986 eurot (riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud 936 eurot (km-ga)) ning mõistab nimetatud kulu kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
34.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulude viivise.
35.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-23-16335
36.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.