Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

hiljemalt 20.12.2024 pankrotihaldurile:  Kogu raamatupidamise algdokumendid.  kui raamatupidamisregistreid on peetud elektrooniliselt, anda registrid pankrotihaldurile üle elektroonilise andmebaasina.

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

Harju Maakohusvõttis Kehtna vald, Lokuta küla, Männi korteriühistu avalduse Valdeku Investeeringud OÜ pankroti väljakuulutamiseks 23.09.2024 määrusega menetlusse ja nimetas 15.10.2024 kohtumäärusega ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutine pankrotihaldur esitas 15.11.2024 aruande, milles märkis, et kinnistusregistri andmetel kuulub võlgnikule 14.03.2023 alates 474/6826 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 1, mille üldpind on 47,40 m2, mille tähistus plaanil on 1. Korteriomandi registriosa nr 2979637 ja asukoht on Rapla maakond, Kehtna vald, Lokuta küla, Männi. Korteriomandile on kantud 20.10.2023 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks täiteasjas nr 027/2023/4882 Omalaen OÜ (registrikood 11980486) ja kohtutäitur Risto Sepp kasuks. Korteriomandile on seatud 23.03.2023 hüpoteek summas 4 000eurot Omalaen OÜ (registrikood 11980486) kasuks . Kohtutäitur on täiteasjas nr 027/2023/4882 viinud läbi kuus kinnisasja enampakkumist, mis kõik on huviliste puudumisel nurjunud ja millest viimase enampakkumise alghinnaks oli 6 720,00 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et korteriomandi väärtuseks on korduvaid enampakkumisi arvesse võttes hinnanguliselt mitte rohkem kui 5 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul 24.10.2024 seisuga maksuvõlg puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku moodustavad 9 723,72 eurot, kuid see võib menetluse vältel suureneda. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile sisulist infot andnud ning täpne varaline seisukord ei ole teada. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus kujunes välja eeldatavasti 2023. aasta lõpuks ning maksejõuetus ei ole ajutine. 21.11.2024 esitas ajutine haldur täienduse. Novembri lõpu seisuga peaks võlgnik saama tagasi ühe enda poolt antud laenu summa, millest tal on võimalik tasuda ära võlgnevusi. Juhatuse liige avaldab haldurile saadetud vastuses, et tasub saadud rahast ka korteriühistu ees summad, mis ei ole vaidluse all. Ajutisel halduril ei ole hetkel võimalik hinnata kas tegu on reaalselt laekuva summaga. Nimetatud olukord võib selle realiseerumisel tähendada maksejõuetuse ajutist iseloomu. Võlgniku juhatuse liige on 29.11.2024 kohtule avaldanud, et korteriühistu on võlgniku vastu esitanud nõude kokku 9 383,27 eurot. Sellest tunnistab võlgnik ainult tsiviilasjas nr 2-24-4345 sõlmitud kompromissi summas 2 805,36 eurot ja viimase 2 kuu kommunaalmakseid summas 233,74 eurot, kokku 3 039,10 eurot. Tunnistatud võlgnevuse tasub võlgnik detsembrikuu jooksul 2024. Ülejäänud nõuet võlgnik ei tunnista. 04.12.2024 teatas haldur, et loobub võlgniku juhatuse liikmelt võlgniku vande võtmise taotlusest. 06.12.2024 nimekirja kohaselt palub Kehtna vald, Lokuta küla, Männi korteriühistu hüvitada kokku summas 933 eurot (ei sisalda käibemaksu). Võlgnik palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Olukorras, kui äriühingule soovitakse kuulutada pankrotti, siis läheb ka võlgade summa suuremaks ja seetõttu ei ole mõistlik jätta ühistu kulusid jätta Valdeku investeeringud OÜ kanda. Isegi kui võlgnikule kuuluvat korterit peaks müüdama pankrotihalduri poolt, siis ei ole kindel, et sellest saab rahuldada kogu võlga, mis praegu on tekkinud. Seetõttu ei ole ka mõistlik suurendada Valdeku Investeeringud OÜ võla suurust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Valdeku Investeeringud OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 9 723,72 euro ulatuses, sh hüpoteegiga tagatud nõue Omalaen OÜ ees summas 2 836,63 eurot ja võlgnevus korteriühistu ees 6 887,09 eurot (pankrotiavalduse esitamise seisuga). Võlgniku poolt kohtule 29.11.2024 kohtule edastatud korteriühistu nõudekirja kohaselt võib 30.11.2024 seisuga võlgnevuse suuruseks pidada pigem 7 252,67 eurot.1 Ainus teadaolev vara on korteriomand hinnangulise väärtusega 5 000 eurot või vähem. Isegi, kui pidada võlgniku vastuväidete korteriühist nõuet osaliselt vaidlusaluseks, on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 mõttes. Omalaen OÜ nõue 2 836,63 eurot ja võlgniku tunnistatud võlgnevus korteriühistu ees 3 039,10 eurot on kokku 5 875,73 eurot ehk rohkem kui ainsaks varaks oleva korteriomandi väärtus. Kohtule ei ole veenvalt põhistatud, miks peaks see olukord olema ajutine. Pankrotiavaldusest ja ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole olnud pika aja vältel likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste täitmiseks (PankrS § 1 lg 2). Võlgnik on ajutisele haldurile väitnud, et saab novembrikuu lõpus täpsemalt teadmata laenutagastuse ja saab selle arvelt tasuda oma kohused 30.11.2024. Seda ei ole toimunud. 29.11.2024 on võlgniku seaduslik esindaja kohtule lakooniliselt teatanud, et ei tunnista suurt osa korteriühistu võlast ning kompromissiga hõlmatud osa tasub 2024. detsembrikuu jooksul. See lakooniline ning põhistamata info ei ole piisav, et kohust veenda majandusliku seisu järsus paranemises. Põhjendatud ei ole, millisel alusel peaks osa korteriühistu võlast olema alusetu. Samuti ei ole kohtule selgitatud, kuidas peaks võlgniku majanduslik olukord paranema ning miks võlgnevust ei tasutud juba novembrikuu lõpuks, nagu algselt ajutisele haldurile lubati. Kogumis kinnitab see kohtule, et majandusseisu paranemine ei ole realistlik ning võlgnik püüab venitada pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kuna olemasolevast teabest nähtub võimalikke küsitavusi ja võlgnik ajutise halduri teabenõudele ei ole vastanud ega küsitud dokumente esitanud, ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut võlgniku tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat selgitamist edasises menetluses, kus on võimalik läbi viia põhjalikum analüüs ja vajadusel raamatupidamise kontroll. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

Korteriühistu lepingulise esindaja 29.11.2024 kirjas nimetatud võlgnevuse kogusumma, millest on maha arvestatud ajutise halduri tasu ja menetluskulud.

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 18.12.2024. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja § 90 võib kohus nende kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku või võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalselt videokõne teel 03.01.2024 kell 10.00. Ajutise halduri tasu ja menetluskulud Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Pankrotihaldur märkis, et teostas käesolevas asjas tööd 8 h ulatuses (s.o sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, suhtlus võlgniku esindajaga, ettekande kirjutamine, jne., arvestuses sisalduvad kulud). Lisaks kohtuistungil osalemine 0,5 tundi; kokku tunnitasu arvestus 8,5 tundi (arvestades tunnitasuks 130 eurot) 1 105,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 243,10 eurot, kokku 1348,10 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks töömahtu 0,5 h ulatuses. Käesolevas asjas ei ole peetud kohtuistungit ega menetlusosalisi ära kuulatud. Põhjendatud töömaht on seega 8 h. Esitatud tunnitasu järgi on põhjendatud tasu suurus 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot. Tasu mõistetakse välja pankrotivara arvel. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga, mis kantakse pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna kohtule esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetus saabunud juba 2023. aasta oktoobris-novembris, kui alustati ainsaks varaks olevale korteriomandile seatud hüpoteegi realiseerimist. Hoolimata maksejõuetusest on võlgnik venitanud pankrotiavalduse esitamisega, kuni lõpuks pidi pankrotiavalduse esitama oma nõude sissenõudmiseks hoopis avaldaja. Avaldaja meneltuskulude on kohtu hinnangul põhjustatud võlgniku ja võlgniku juhatuse käitumisest ning seetõttu on nende võlgniku kanda jätmine põhjendatud. Võlgniku vastuväide, et sellisel juhul suurendataks tarbetult võlgniku kohustusi, ei ole asjakohane. Kui võlgnik rikub pankrotiavalduse esitamise kohustust, peab ta paratamatult arvestama võimalusega, et seda teeb mõni tema võlausaldajatest. Nimekirja kohaselt on menetluskulude suurus kokku 933 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 513 eurot. Esindaja on teinud toiminguid 5,4h ulatuses tunnihinnaga 95 €/h (käibemaksuta).

Kohus rahuldab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse TsMS § 174 lg-te 1-2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel. Tasutud riigilõiv tuleb tervikuna hüvitada. Õigusabikulud mõistab kohus välja 513 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on esitatud toimingud ning nende maht olnud vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Menetluses koostati tavapärasest enam seisukohti ning avaldaja taotles pankrotiavalduse tagamist. Võlgnik on menetlusse esitanud mitmeid seisukohti, millele avaldaja on vastanud. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.