Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): N J (isikukood 48810190276) Usaldusisik: T K
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku N J maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja N J pankrot 9. juunil 2026 kell 11.00 ning algatada N J kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada N J pankrotihalduriks T K (OÜ Civilex). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.06.2026 kell 13.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
9.Jätta menetluskulud N J kanda.
10.Määrata usaldusisiku T K tasuks 836 eurot, millele lisandub käibemaks 200,64 eurot.
11.Anda N J menetlusabi usaldusisiku tasu 836 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 200,64 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
12.Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Civilex (arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.N J (avaldaja, võlgnik) esitas 13.03.2026 Viru Maakohtule avalduse (täiendatud 26.03.2026), milles palub algatada pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse. Avalduse kohaselt on võlgnik üksik, puudub jagatav ühisvara. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on omandanud 2007 kutsehariduse (müüja). Võlgnik töötab alates 01.09.2025 XXX, netotöötasuga 1128 eurot. Võlgnikule kuulub ATV 4666TB (2021) ja äriühing J OÜ (registrikood XXX), muu vara puudub. Võlgnikul on kohustused kolme võlausaldaja ees, kokku 45 926,99 eurot, millest kahe osas on algatatud täitemenetlused. Võlgniku selgituse järgi ei tule ta kogunenud võlakoormaga toime ilmnenud terviserikke tõttu.
2.Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Makseraskused ei ole usaldusisiku hinnangul ajutised ning võlgnik on muutunud alaliselt maksejõuetuks. 2
Võlgniku eeldatavad kohustused on kokku 42 240,18 eurot. Esitatud nõuetest on tsiviilnõudeid 39 987,13 eurot, mootorsõidukimaks 50,95 eurot ning kohtutäituritasu ja -kulud 2202,10 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud ATV, mis on väidetavalt kingitus tema pojale. Sõidukil on registris ajutine kustutamise kanne, sest see ei ole kasutamiskõlblik. Usaldusisik hindab selle vara väärtusetuks. Võlgnik on J OÜ (rk XXX) osanik ja tegelik kasusaaja. Ühing on asutatud võlgniku poolt sissemakset tegemata (osakapital 2500 eurot). Äriühing aktiivselt ei tegutse. Osa on kohtutäituri poolt arestitud. Usaldusisiku hinnangul on osaühingu osa võõrandamine äärmiselt problemaatiline, praktika kohaselt ei ole osa võimalik võlgniku väärtust omava varana arvestada. Muud vara võlgnikule kuulunud ei ole ja ei kuulu. Võlgniku tuludeks on töötasu (muutuv, töötamine sõltub võlgniku tervislikust seisundist), töövõimetustoetus 608,72 eurot (puuduv töövõime on määratud kuni 15.01.2027), peretoetus (ei ole arestitav) ja elatis ühele lapsele (150 eurot). Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku mõtlematult tehtud laenuotsused. Võlgniku sissetulek netona on üle vabariigi keskmise ja normaalse majandamisega oleks võlgnik pidanud saama hakkama ilma lisalaenudeta. Võlgniku selgituste kohaselt saigi tavapärase eluga hakkama, kuid soovis midagi enamat, mistõttu tekkis soov laenu võtta. Usaldusisik leiab, et isegi juhul, kui võlgniku töövõime peaks taastuma täielikult (mis diagnoosi arvestades ei ole reaalne), ei ole võlgnikul võimalik oma kohustusi täita. Usaldusisik tuvastas samuti, et võlgnik on internetis mänginud hasartmänge kuni viimase ajani.
3.Kohus korraldas võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamiseks istungi 4. juunil 2026. Võlgnik teatas kohtule 3. juunil 2026, et ta ei saa osaleda kohtuistungil seoses tervise halvenemisega, mille tõttu sattus ka EMO-sse. Võlgnik esitas kohtule epikriisi. Võlgnik teatas 4. juunil 2026 kohtule täiendavalt, et on voodirežiimil, liikumine ja üleüldine olemine on vertiigo tõttu raskendatud, võlgnik on hetkel haiguslehel. Usaldusisik teatas kohtule, et ei pea tingimata vajalikuks võlgniku suulist ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (42 240,18 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). 3
Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et kuigi võlgnik ei osanud usaldusisikule välja tuua igakuiselt kohustuste täitmiseks tehtava tagasimakse orienteeruvat suurust (dtl 527), kuivõrd see sõltub võlgniku tervislikust seisundist, siis arvestades võlgniku menetluses üles näidatud koostöövalmidust, eelkõige oma majandusliku seisundi kohta teabe ja täiendavate selgituste andmisel, ning valmisolekut võetud kohustusi täita, et võlgnik on siiski motiveeritud täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku senine hasartmängude mängimine, mis usaldusisiku selgituse järgi ei ole toimunud suurtes summades, ei ole antud juhul selliseks asjaoluks, mis välistaks pankroti välja kuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus nõustub samas usaldusisikuga, et selline finantskäitumine ei ole lubatav ning selle jätkumine kohustustest vabastamise menetluse kestel ei oleks kooskõlas nii võlgniku enda kui võlausaldajate huvidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud anda võlgnikule võimalus kohustustest vabastamise menetluse läbimiseks. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks T K, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30.06.2026 kell 13.00 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
11.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1036,64 eurot (käibemaksuga). Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest 1036,64 eurot (sh käibemaks).
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, 4
ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
11.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 40 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 tundi 40 minutit ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust tulenevalt 836 eurot (12*66+(40/60*66)=792+44=836), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le Civilex (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX).
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 5
vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.