5.Mõista võlgnikult J. M. usaldusisiku Andrias Palmitsa kasuks välja usaldusisiku tasu 2200,88 (sh käibemaks) eurot, kohustusega maksta see summa Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881) arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
1.J. M. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt töötab võlgnik alates 11.07.2024 AS-is X klienditeenindajana, tema sissetulekuks on töötasu x eurot kuus. Võlgnikule kuulub 2004.a sõiduauto Hyundai Getz (reg. märk xxx) hinnangulise väärtusega
2-24-17621 500 eurot ja kaks korteriomandit. Võlgniku kinnisasjale asukohaga xxx, mille hinnanguline väärtus on 160 000 eurot, on 13.05.2024 kohtutäitur K. F. avalduse alusel seatud käsutuskeeld Bondora AS kasuks. Võlgniku kinnisasjale asukohaga xxx, mille hinnanguline väärtus on 110 000, on seatud hüpoteek AS LHV Pank kasuks ning 25.08.2023 kohtutäitur K. F. avalduse alusel käsutuskeeld Bondora AS kasuks. Võlgniku Swedbank AS-i arvelduskonto jääk on avalduse esitamise seisuga -200 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 181,93 euro ulatuses (laenud).
2.Kohus võttis avalduse 19.12.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Andrias Palmitsa ning kohustas usaldusisikut esitamata võlgniku vara- ja võlanimekirja ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 17 lg-s 2 nimetatud hinnangu. Kohus peatas sama määrusega J. M. vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas kohtule 15.01.2025 aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on töötab võlgnik AS-is X, tema sissetulekuks on töötasu summas x eurot. Võlgniku omandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kantud ning Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil xxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, eriomandi esemega eluruum nr x. Kinnistul on keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Bondora AS kasuks ja hüpoteek summas 1 428 000,00 krooni AS LHV Pank kasuks. Võlgniku omandis on täiendavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kinnistusraamatusse kantud ning Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil xxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, eriomandi esemega eluruum nr x. Kinnistul on keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Bondora AS kasuks. Lisaks kuulub võlgnikule 2004.a sõiduauto Hyundai Getz (registrimärgiga xxx), mille väärtuseks võlgnik on hinnanud 500 eurot. Sõidukile on seatud käsutamise keelud kohtutäitur K. F., kohtutäitur H. K. ja kohtutäitur R. S. poolt.
4.Võlgniku Swedbank AS-i arvelduskonto jääk oli avalduse esitamise seisuga -200 eurot. Võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 19 181,93 eurot. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikule kuulub üks arvelduskonto AS-is LHV Pank ja kolm arvelduskontot Swedbank ASis. Aruande esitamise seisuga oli võlgniku arvelduskontode jääk kokku 4,35 eurot. Swedbank AS arvelduskontol nr EEXXX oli broneering summas 220,81 eurot laenulepingute nr 22-053421-VL ja nr 19-040020-VL nõuetest. Võlgnikul puudub väärtpaberikonto. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, aga alates 01.01.2022 on sissemaksed lõppenud. Võlgnik ei ole olnud äriregistrisse kantud äriühingute osanik või aktsionär.
5.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi 19 181,93 euro ulatuses (laenud). Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes on võimalik alustada võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgniku poolt avaldatud igakuiste sissetulekute ja kohustuste vahe on 885 eurot. Juhul, kui võlgnik tasuks võlad viie aasta jooksul, tuleks võlgnikul igakuiselt tasuda võlgade katteks 319,70 eurot. Samas näeb usaldusisik, et võlgnikul on tema esitatud andmete alusel võimalik tasuda suuremaid osamakseid ning vabaneda võlgadest kiiremini, kui viie aasta jooksul. Seetõttu toetab usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluse alustamist.
6.Usaldusisik Andrias Palmits taotles 15.01.2025 tegevuse aruandes määrata kindlaks senine usaldusisiku tasu 11 tunni eest, tasumääraga 164,00 eurot/h, s.o 1804 eurot, millele lisandub käibemaks 396,88 eurot, kokku 2200,88 eurot.
2-24-17621
7.Kohus küsis 08.01.2026 võlgnikult, kas ta jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Võlgnik kinnitas 28.01.2026, et jääb avalduse juurde. 29.01.2026 kohtumäärusega kohustas kohus võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1500 eurot (FIMS § 19 lg 2) kolme osamaksega. Võlgnik on käesolevaks ajaks tasunud deposiiti kokku 1200 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse lahendamine
8.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisiku aruande põhjal on tuvastatav, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnikule kuulub Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil xxx asuv korteriomand ja aadressil xxx asuv korteriomand, millele on seatud keelumärked kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Lisaks kuulub võlgnikule 2004.a sõiduauto Hyundai Getz (registrimärgiga XXX), millele on kohtutäiturite poolt käsutamise keeld seatud. Kohus võtab arvesse usaldusisiku hinnangut, mille kohaselt on tõenäoline, et võlgnik suudab võlgade ümberkujundamise menetluse käigus makseraskused ületada ja vältida pankrotti (FIMS § 2 lg 3). Võlgnikul on regulaarne sissetulek, mille arvel on võimalik jooksvalt kohustusi täita, võlgniku poolt avaldatud igakuiste sissetulekute ja kohustuste vahe on 885 eurot. Juhul, kui võlgnik tasuks võlad viie aasta jooksul, tuleks võlgnikul igakuiselt tasuda võlgade katteks 319,70 eurot. Samas nähtub usaldusisiku hinnangust, et võlgnikul on tema esitatud andmete alusel võimalik tasuda suuremaid osamakseid ning vabaneda võlgadest kiiremini, kui viie aasta jooksul. Eeltoodut arvesse võttes on usaldusisiku hinnangul otstarbekas, et võlgnik täidab oma kohustusi osamaksetena kõigi teadaolevate võlausaldajate ees.
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
10.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Kohus, kaaludes nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus arvestab, et võlgnik soovib säilitada enda kinnisvara, omab kindlat töökohta ja stabiilset sissetulekut ning on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku võlausaldajateks on äriühingud, kõik nad on andnud võlgnikule laenu enda majandus- või kutsetegevuses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 222-10060 tehtud lahendis asunud seisukohale, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada sellega, et ühegi võlausaldaja majandustulemusi ei muuda see kui nad saavad laenatud raha avaldajalt tagasi väiksemas mahus.
11.Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (FIMS § 19 lg 5).
2-24-17621
12.Tulenevalt FIMS § 23 lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega ning osutama viivitamatult usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kui võlgnik ei täida FIMS § 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (FIMS § 23 lg 3).
13.FIMS § 18 lg 8 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
14.FIMS § 16 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid. Kohus peatas 19.12.2024.a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Menetluskulud
15.Kuna kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, tuleb maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda võlgnikul (FIMS § 8 lg 2). Võlgnik kannab ka võlgade ümberkujundamise menetluse kulud (FIMS § 8 lg 3).
16.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
17.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
18.Usaldusisiku aruande kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmiseks 11 tundi. Usaldusisik palub määrata tasuks 1804 eurot, millele lisandub käibemaks 396,88 eurot. Võlgnik usaldusisiku tasunõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö
2-24-17621 mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 2200,88 eurot (sh käibemaks).
19.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus võlgnikult usaldusisiku kasuks välja usaldusisiku tasu 2200,88 eurot (sh käibemaks). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.